Vanas raketibaasis toimetavad lennukad keemikud

Äripäev, 24.01.18

Puhastusainete tootja, Tallinna lähedal Kangru elamurajoonis tegutsev AS Estko pistab turul rinda peamiselt mainekate kontsernide importtoodanguga.

„Otseseid konkurente meil Eestis tootjate hulgas pole, ehkki mõni valdkond mingil määral kattub,“ iseloomustab Estko tegevjuht Liina Kikas olukorda turul. Kohalikest tootjatest nimetab ta kosmeetikale keskendunud Ortot, haiglate desinfektsioonivahenditele keskendunud Chemi-Pharmi ja tarbekeemia tootjat Mayeri Industriest.

„Meie eripära on see, et toodame puhastusaineid proffidele. Meie tooteid jaekaubandusest ei leia,“ toonitab Kikas ja lisab, et nende põhikonkurentideks on maailmanimega kontsernid, kelle toodangut tuuakse ohtralt sisse.

Lennukas gasell

Gaselli TOPi lennanud Estko, mis tegutseb endises raketibaasis, toodab pesemis-, puhastus-, desinfitseerimis- ja poleerimisvahendeid. Peamiselt on tegu kontsentraatidega, mida klient vastavalt vajadusele lahjendab. Lisaks puhastusvahenditele vahendab firma ka puhastustarvikuid. Ettevõtte sihtgruppideks on toiduainete- ja põllumajandustööstused, koristusfirmad, autopesulad, toitlustusasutused – kokku üle 2000 kliendi.

Harjumaal Kiili vallas Kangru külas asuv Estko asub keset uhket elamurajooni. Kui firma 1996. aastal siia kolis, ei olnud siin veel ühtegi elumaja, olid vaid vene sõjaväest maha jäänud raketibaasi hooned. Keemiaettevõtte tootmishooneks on kohendatud endine rakettide remondihall.

Tooted näidiste ruumi riiulitel on valdkondade kaupa, pilku püüavad värvikirevad puhastustarvikud. „Peame suutma tarnida erinevat värvi puhastustarvikuid, sest toiduainetetööstused on kehtestanud koristamise värvikoodid. Näiteks ühes tootmisruumis peavad kõik tarvikud olema kollased ja teises sinised – et vältida ristsaastumist,“ räägib Kikas.

Põgus ringkäik ettevõttes lõppeb laboris. „Siin segatakse kokku meie suurimad saladused ehk toodete retseptid,“ tutvustab Kikas. „Muidugi tunneme huvi ka konkurentide toodangu vastu, püüame aru saada, mis koostisained seal sees on. Ja samas üritame enda tooted teha nii keerulised, et keegi ei saaks aru, kuidas need tehtud on.“

Välja kasvanud kolhoosist

Estko eelkäijaks võib pidada 1987. aastal kolhoosis Rahva Võit loodud eksperimentaalosakonda Sausti mõisas, mis tootis taimede juurekasvuerguteid ja puhastusaineid nii majandi enda tarbeks kui ka teistele klientidele. Kui kolhoosiaeg lõppes, asutasid mõned osakonna töötajad 1991. aasta jaanuaris ASi Estko. Ehki võiks arvata, et tegu on järjekordse est-liitelise ärinimega, tuleneb nimi hoopis Eksperimentaalse Sausti Teaduse ja Katsetootmise Osakonna esitähtedest.

Õige pea hakkas puhastusvahendite tootevalik laienema ka muudele põllumajandusettevõtetele. Mõned tollased farmipesuained nagu näiteks Hako, Leho, Talu-Sille ja Kalle ning lehmaudara pesemisaine Vissi-Tissi on siiani Estko tooteportfellis. Tootmismahu kasvades vajati suuremat pinda ja sobivamaks peeti Kiili valla müüki pandud endist militaarobjekti Kangru külas.

Jälgivad ilmateadet

Estko oli neljas ettevõte Eestis, mis sai 2015. aastal Euroopa Liidu ökomärgise kasutusloa oma toodetel. Praegu kannavad ökomärgist ehk nn ELi lillekest 13 toodet. „Ökomärgis aitab meil eksportida ja annab plusspunkte riigihankekonkurssidel. Ka majutusasutused, mis on ühinenud keskkonnamärgisega Roheline Võti, eelistavad ökokriteeriumidele vastavaid tooteid,“ räägib Kikas. Mullu alustas Estko koostööd Eesti Allergialiiduga, tootmises on kolm allergialiidu aktsepteeritud toodet.

Eelmise aasta majandusnäitajad pole veel lõplikult kokku löödud, aga Kikase kinnitusel jäid nad üldjoontes rahule – kasum ja käive kasvasid veidi, ehkki mitte loodetud suurusjärgus.

„Meil on teatud tooted, mis sõltuvad hooajast, näiteks autopesu mõistes oli mullune aasta väga halb,“ muigab Kikas. „Kui sajab kuu aega jutti vihma, ei pese keegi autot. Ja kui on pikka aega kuiv, siis lõpuks ei pese samuti enam keegi autot. Ideaalis võiks olla nii, et kaks päeva sajab ja seejärel on neli päeva kuiv.“ Kikas lisab, et on ise pidev ilmaprognoosi jälgija, sest selle järgi saab eeldada, kas autopesufirmad ostavad pesuainet juurde või mitte.

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?
ASi Estko tegevjuht Liina Kikas

Igal vaeval on oma kasu. See vanasõna seostub mulle mitut moodi. Kui oled kõvasti panustanud ja töörügamisest suisa väsinudki, siis mingil hetkel, kui näed oma töös tulemust, saad uhkusega nentida – vaev tasus ennast ära.

Kes teeb, see eksib ja eksimist ei tohi karta. Loomulikult kaasneb eksimisega omajagu jama ja vaeva, ent see teeb inimesed ja ettevõtted ka targemaks. Vigade puhul ei ole vaja kulutada aega selleks, et otsida süüdlast, vaid peaks mõtlema, mida sellest õppida saab, et tulevikus teha teisiti ja mitte viga korrata. Ja kindlasti tuleb vea puhul püüda aru saada, kas tegemist oli süsteemse tegevusveaga või ühekordse eksitusega.

Keemiku kolm soovitust
1. Vii äriidee ellu. Inimene, kes peab plaani ettevõtlusega alustada, ei tohi jääda lõpmatult mõtlema, mida ja kuidas ta kõike teha kavatseb. Nii heietades ei jõua kusagile. Kui on hästi läbi mõeldud idee, siis võta end kokku ja hakka peale, tee asi ära. Tuleb leida tahtmist ja sihikindlust, et äriidee ellu viia

2. Määra vastutaja. Väikesed ettevõtted alustavad tavaliselt ühe-kahe inimesega, ent tänu edukale tegutsemisele jõuavad kunagi vajaduseni palgata lisatööjõudu. Enne seda tuleks teha mõttepaus, et luua ettevõtte igapäevases tegevuses süsteem ja kehtestada reeglid. Vastasel juhul tekib olukord, kus kõik tegelevad kõigega. Tulu selline tegevus ei too, mingil hetkel võivad hakata hoopis vead sisse lipsama. Sest puudub vastutaja, kes mingi teema või valdkonnaga tegeleb.

3. Asendamatuid pole. Väga oluline on leida õiged inimesed ja moodustada hästi toimiv meeskond. Samas tuleb vaadata, et ükski meeskonnaliige ei oleks asendamatu. Organisatsioonis tuleb asjad sättida nii, et kui mingil põhjusel peab keegi kolleegi tegemised üle võtma, oleks ta selleks valmis.

ASi Estko tegevjuht unistab
Unistus on, et meie tootmismahud kasvaksid nii, et saaksime praeguse tehase panna tööle kahes vahetuses. Meie soov on kasvada – otsida uusi turunišše ja uusi turge, näiteks vaatame Rootsi poole.

Kui me suudame panna praeguse tehase tööle kahes vahetuses, oleks ilmselt õige aeg hakata mõtlema uue tehase ehitamise peale. Meil on olemas isegi krunt Kiili vallas Kiili tehnopargis. Kuna siinne maa on sobivam elamumaaks, võiks meie praeguse krundi kunagi vormistada elamumaaks ning müüa maha.

Soe ja inimlik kliendisuhe
Hilly-Helena Tammessaar, puhastusfirma OÜ SPS Grupp tegevjuht

Estkoga koostöö algas mul umbes kümme aastat tagasi, kui töötasin veel puhastusfirmas ISS Eesti. Estko ei ole ainus, kellelt SPS Grupp puhastusvahendeid ja -tarvikuid ostab, ent kindlasti ostame neilt kõige enam. Mulle meeldib, kuidas nad klienti suhtuvad. Piisab vaid öelda, et see või teine toode võiks paremini toimida ja nad asuvad kohe toodet kohendama. Olen seda mitu korda kogenud. Näiteks tegid nad viis-kuus aastat tagasi minu soovidele vastava WC puhastusaine. See on nüüd paljude klientide lemmiktooteks kujunenud.

Olen Estkoga suhelnud ka tööväliselt, kui tegin koostööd naisteajakirjaga Nipiraamat. Kui mul kirjutades tekkis probleem, millele ma ei osanud vastust leida, võisin alati nende spetsialistidelt küsida, kas nad oskavad soovitada, mis aine millelegi võiks mõjuda.

Liina ja Hainer (Estko tegevjuht Liina Kikas ja müügidirektor Hainer Õunapuu – toim.) on inimestena hästi soojad ja vastutulelikud ning see on edasi kandunud kogu kollektiivile – kõik ongi sinuga soojad ja inimlikud. Ilmselt see ongi peamine, miks ma eelistan asju ajada Estkoga.