MKM ja FIN majandusülevaade 2014: keemiatööstus

Allikas: väljavõte MKM ja FIN 2014 majandusülevaatest

Eesti keemiatööstuse ainulaadseks osaks on põlevkivil põhinev tööstus, suurema osa sektorist moodustavad siiski teised allharud, näiteks ehitus- või tarbekeemia. Kõige väiksem allharu (mõnesaja töötajaga) on farmaatsiatööstus. Keemiatööstus on kapitalimahukas tegevusala, tootmismahtude kasv pole kaasa toonud olulist töökohtade arvu suurenemist. Tootlikkuse kasvule vaatamata on mahajäämus arenenud riikidest siiski veel märkimisväärne.

Eestis tegutseb sadakond keemiatööstuse ettevõtet. Keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal, ligi kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal. Suuremateks keemiatööstuse ettevõteteks on VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Eesti Energia Õlitööstus AS (põlevkiviõli tootmine), Akzo Nobel Baltics AS, AS Tikkurila ja AS Eskaro (värvid ja lakid), Molycorp Silmet AS (haruldased metallid), AS Novotrade Invest (naftaproduktide ümbertöötlemine), OÜ Krimelte ja Henkel Makroflex AS (montaaživahud), Eastman Specialties OÜ (bensoehape, naatriumbensoaat, plastifikaatorid), AS Nitrofert (mineraalväetised, ammoniaak ja karbamiid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine), AS Takeda Pharma (ravimid) ja Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS (veterinaarravimid ja - tooted).

Suured investeeringud õlitööstusesse võimaldavad luua uusi töökohti, kuid valdkond on väga sõltuv nafta maailmaturu hindadest ja seetõttu on pikemaajalised arenguplaanid ootele pandud. Sektoris tervikuna olulist hõive suurenemist pole oodata. Tootmismahtude kasv tugineb ka tulevikus pigem tootlikkuse suurendamisele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli keskkonnahoiuga seotud kulutuste tõus.

Keemiatööstuses (Antud sektori all käsitletakse lisaks kemikaalide ja keemiatoodete tootmisele (EMTAK 20) ka kütteõlide tootmist (EMTAK 19) ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmist (EMTAK 21)) kasvas tootmine 2014. aastal vaid õlitööstuses, kuid nafta hinna langus mõjutas oluliselt selle allharu tulusid. Majandustulemused halvenesid ka teistes valdkondades. 2015. aastal jääb arenguid mõjutama Venemaa majandusolukord ning madal nafta hind. Keemiatööstuse tootmismaht kukkus 2014. aastal paar protsenti, müük kümnendiku võrra, kuid arengud ei olnud allharudes sarnased. Tänu suurenenud tootmisvõimsustele kasvas põlevkiviõli tootmine. VKG 2014. aastal valminud tehas saavutas septembris täisvõimsuse. Eesti Energia tehase käivitamine on võtnud rohkem aega, aasta lõpus hakati testima samuti tippvõimsusi. Samas teistes allharudes toodang vähenes.

stat2014

Müügi muutused olid tootmisest mõnevõrra erinevad. Nii õlitootmises kui keemiatoodete tootmises olid hinnad languses ning seetõttu vähenes mõlemas allharus müük, keemiatoodete puhul toodangust rohkem. Suuresti mõjutas müüki eksport, kuid keemiatoodete puhul vähenes ka sisenõudlus. Väikseimas allharus, farmaatsiatoodete tootmises, küündisid nii müük kui eksport peaaegu aastatagusele tasemele. Ekspordis näitasid suuremat kasvu ehitusvahud, hermeetikud ja tihendussegud. Kuigi müük peamisele turule, Venemaale, vähenes, siis kompenseeris selle müügi kasv mitmes Lääne-Euroopa riigis. Samas mitmete oluliste toodete osas olid arengud negatiivsed. 2014. aastal kukkus täiesti ära uurea ja ammoniaagi eksport, mille tootmine taaskäivitati ajutiselt 2013. aastal. Põlevkiviõli eksporditud kogused langesid vaid vähesel määral, kuid nafta hinna kukkumine kahandas märkimisväärselt ekspordi rahalist väärtust (viiendiku võrra). Haruldaste muldmetallide puhul mõjutas samuti hindade alanemine eksporti, kuid vähenes ka eksporditud toodete kogus. Olulistes kaubagruppides toimunud üsna suured muutused kandusid edasi ka ekspordi sihtturgude arengutesse. Eksport kukkus tugevasti Venemaale (ehitusvahtude väiksema müügi tõttu), Saksamaale (ammoniaak), Rootsi (ammoniaak, põlevkiviõli) ja Belgiasse (põlevkiviõli). Olulisematest partnerriikidest kasvas eksport aga Soome ja Hollandisse.

Nii õlitootmises kui farmaatsiatööstuses suurenes hõivatute arv 4%, kuid samavõrra vähenes see keemiatoodete tootmises. Keemiatoodete tootmises oli palgatõus mõnevõrra aeglasem kui töötlevas tööstuses keskmiselt, samas palgatase ületas jätkuvalt Eesti keskmist. Sektori tööjõukulud kasvasid 5%, samas kulud kokku vähenesid. See ei olnud siiski piisav tulude languse kompenseerimiseks, mistõttu kasum kukkus kõigis allharudes (sektoris kokku kolmandiku võrra). Ka lisandväärtuse arengud olid negatiivsed, samuti halvenesid tootlikkuse näitajad.

stat2014 2

Keemiatööstuse investeeringud langesid ka 2014. aastal tugevasti, ligi poole võrra. Põhiliselt tulenes see õlitööstuse investeeringute vähenemisest, samas ka keemiatoodete tootjad investeerisid oluliselt vähem kui aasta varem. 2014. aastal valmis VKG teine uus õlitehas ning jätkus kolmanda ehitamine, Eesti Energial ei ole pärast viimase tehase ehitamist uusi suuri investeeringuid õlitööstusse järgnenud.

Suurem osa keemiatööstuse investeeringutest (kolmveerand) läks masinate ja seadmete soetamiseks. Nende puhul oli tagasiminek mõnevõrra tagasihoidlikum kui muudes investeeringutes, samas rahaliselt mõjutasid nad üldpilti siiski oluliselt. Ligi kolm korda kukkus ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal oli keemiatoodete tootjate hinnangul aasta kehvem kui eelnev. See avaldus eelkõige väiksemas tellimuste mahus ja toodangus, aasta lõpus olukord halvenes veelgi. Ka 2015. aasta algas ettevõtete jaoks väiksema tootmismahuga, samas ootused toodangu mahu kasvuks tõusid. Õlitööstuses lubaks tootmisvõimsused küll mahtusid suurendada, kuid teisalt survestab seda madal nafta hind, mille osas olulisi muutusi lähiajaks üldiselt ei prognoosita. Ehituskeemia valdkonda mõjutab tugevasti Venemaa majandusolukord. Soome Pank prognoosib 2015. aastaks Venemaal majanduslanguseks 4% ning impordi kukkumist viiendiku võrra. Rubla tugevnemine aasta esimestel kuudel toetab veidi Venemaa ostuvõimet.