MKM ja FIN majandusülevaade 2015: keemiatööstus

Allikas: väljavõte MKM ja FIN 2015 majandusülevaatest

Eesti keemiatööstuse ainulaadseks osaks on põlevkivil põhinev tööstus, suurema osa sektorist moodustavad siiski teised allharud, näiteks ehitus- või tarbekeemia. Kõige väiksem allharu (mõnesaja töötajaga) on farmaatsiatööstus. Keemiatööstus on kapitalimahukas tegevusala, tootmismahu kasv pole kaasa toonud olulist töökohtade arvu suurenemist. Tootlikkuse kasvule vaatamata on mahajäämus arenenud riikidest siiski veel märkimisväärne. Eestis tegutseb sadakond keemiatööstuse ettevõtet. Keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal, ligi kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal. Suuremateks keemiatööstuse ettevõteteks on VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Eesti Energia Õlitööstus AS (põlevkiviõli tootmine), Akzo Nobel Baltics AS, AS Tikkurila ja AS Eskaro (värvid ja lakid), Molycorp Silmet AS (haruldased metallid), AS Novotrade Invest (naftaproduktide ümbertöötlemine), OÜ Krimelte ja Henkel Makroflex AS (montaaživahud), Eastman Specialties AS (bensoehape, naatriumbensoaat, plastifikaatorid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine), AS Takeda Pharma (ravimid) ja Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS (veterinaarravimid ja -tooted). Suured investeeringud õlitööstusesse võimaldavad luua uusi töökohti, kuid valdkond on väga sõltuv nafta maailmaturu hindadest ja seetõttu on pikemaajalised arenguplaanid ootele pandud. Sektoris tervikuna olulist hõive suurenemist oodata pole. Tootmismahtude kasv tugineb ka tulevikus pigem tootlikkuse suurendamisele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli keskkonnahoiuga seotud kulutuste tõus.

stat2015a

2015. aastal vähenes tootmine kõigis keemia-tööstuse3 allharudes, kõige rohkem kannatas madalast nafta hinnast tingituna õlitööstus.
Keemiatööstuses toodeti 2015. aastal enam kui kümnendiku võrra vähem toodangut kui aasta varem. Õlitöötuses langes tootmismaht üle 14%, peaaegu sama palju kukkus tootmine ka keemiatööstuses. Farmaatsiatööstuses oli olukord parem, kuid ka seal vähenes toodang aastaga mõne protsendi võrra. Õlitööstuses võimendas mõju naftahinna ja sellest tingituna ka põlevkiviõli hinna langus, mistõttu müük kukkus kolmandiku võrra. Seevastu farmaatsiatööstuses suudeti vaatamata väiksemale toodangule müügitulu kasvatada.
Ettevõtete lõikes olid õlitööstuses arengud erinevad. Kui kogu sektori tootmine ja müük langes, siis Eesti Energia suurendas tootmismahtu tänu uue tehase käivitamisele, kasvas ka müügitulu. Keskmine müügihind alanes tulenevalt maailmaturu hindadest, kuid sarnaselt teistele sektoris tegutsevatele ettevõtetele kasutatakse tulevikutehinguid riskide maandamiseks ning see aitas senihinnalangust leevendada. Samas tuleviku osas on olukord keerulisem.
Keemiatööstuse müüki mõjutas peamiselt välisturgudel toimuv. Kui kemikaalide tootmises aitas siseturg natuke langust kompenseerida, siis teistes allharudes müük siseturule vähenes. Keemiatööstuses tervikuna vähenes eksport veerandi võrra, müük kodumaisel turul kümnendiku.
Eksporti mõjutas kõige rohkem põlevkiviõli müügi vähenemine, mis tulenes toote odavamast hinnast, eksporditud kogus püsis stabiilsena. Languses oli ka ekspordimahult teisel kohal olev tootegrupp – ehitusmastiksid ja tihendussegud. Suurem eksport ise-loomustas aga farmaatsiatooteid.
Müük vähenes peaaegu kõigile olulisematele sihtturgudele, välja arvatud Hollandisse. Suurem langus iseloomustas Belgiat, Soomet ja Taanit. Kõigi nimetatud riikide puhul olid arengud seotud peamiselt põlevkiviõli müügiga.
Esialgse statistika põhjal vähenes hõivatute ja töötundide arv vaid keemiatoodete tootmises, teistes allharudes püsis stabiilsena. Seevastu tööjõukulud keemiatoodete tootmises suurenesid, teistes valdkondades aga vähenesid. See viitab, et õlitööstus reageeris toodangu langusele eelkõige palkade vähendamisega. Kokkuvõttes sektori tööjõukulud aastaga ei muutunud, kogukulud vähenesid enam kui kümnendiku võrra. Kuna tulude langus oli suurem, siis ka kasum vähenes. Samas siingi eristus teistest keemia-toodete tootmine, kus kulude kokkuhoid ületas tulude langust ning kokkuvõttes suurenes kasum umbes poole võrra. Õlitööstuse ning farmaatsiatööstuse kehvad tulemused aasta teisel poolel viisid nad aasta kokkuvõttes kahjumisse. Eelkõige õlitööstuse tõttu langes keemiatööstuse lisandväärtus ning halvenesid tootlikkuse näitajad, teistes allharudes oli olukord parem.

stat2015b

Keemiatoodete tootjate investeeringud vähenesid 2015. aastal esialgsetel andmetel 30%, samas farmaatsiatööstuses kasvasid need kolm korda tulenevalt masinate ja seadmete soetamisest. Ka keemiatoodete tootmises olid seadmed ja masinad peamiseks investeerimisobjektiks, neisse suunati kolm-veerand kogu investeeringutest. Õlitööstuse ettevõtete andmed on puudulikud, kuid arvestades 2014. aasta kõrget taset, siis kapitalimahutused põhivarasse tõenäoliselt vähenesid. VKG lõpetas kolmanda uue tehase ehitustööd ning septembris alustati tootmisega.
Keemiatoodete tootjate hinnangud majandus-olukorrale olid 2015. aastal sarnased eelneva aasta omadele. Samas hetkeolukorda nähti kehvemana kui aasta varem, kuid tulevikuootused olid paremad. Sektorit survestab endiselt madal nafta hind, mis mõjutab kõige otsesemalt õlitootjaid. 2016. aasta alguse tööstusstatistika näitas jätkuvat langust õlitööstuses, teistes keemiatööstuse allharudes oli olukord parem. Kuigi nafta hind on hakanud tõusma, on see siiski oluliselt madalam mõne aasta tagusesttasemest. Nafta edasine hinnatõus toetaks Eesti õlitööstust ning aitaks ka keemiatööstusel tervikuna näidata paremaid tulemusi kui 2015. aastal, vastasel korral võib heal juhul oodata tootmismahtude püsimist aastatagusel tasemel.