Faktid ja arvud 2012

Statistika *
Alljärgnevad andmed pärinevad Eesti Statistikaameti andmebaasist (okt. 2012.a. seisuga). 2011. aasta andmed võivad muutuda seoses uute andmete lisandumisega.
 
Oluline on märkida, et alljärgnevas statistikas kajastub põlevkiviõli kemikaalide ja keemiatoodete andmetest eraldi, kuivõrd Statistikaamet liigitab põlevkiviõli mineraalsete kütuste mitte aga keemiatööstuse ja sellega seotud toodete tootmise kategooriasse.

2009. aastal oli vabariigi sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades 13 762 milj. EUR ja 2011. aastal 14323 milj. EUR. Kui 2009. aasta langus võrreldes 2008. aastaga oli 13,9 %, siis 2011. a. kasv võrreldes 2010. aastaga oli 11,4 %.


Joonis 1: SKP kasv

Kogu tööstussektori panus sisemajanduse koguprodukti oli 2011.a 24 %. Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine on üks osa töötlevast tööstusest ning 2011. aastal oli viimase panus SKP-sse  17%. Samal aastal moodustas kemikaalide ja keemiatoodete müük töötlevast tööstusest 5,2%. Sellest johtuvalt on keemiatööstuse osakaal SKPs umbes 1%. 2008-ndal aastal oli keemiatööstuse panus sisemajanduse koguprodukti 0,7 %. 


Joonis 2: SKP jagunemine peamiste sektorite vahel

Ekspordile orienteeritud keemiatööstust tabas maailmamajanduse kriis 2009. aasta alguses, kui kemikaalide ja keemiatoodete tootmise mahuindeks näitas selget langustrendi (joon. 3) ning tootmismahud kukkusid järsult  2003. a. tasemele. Siinkohal tuleb nentida, et ka teiste tööstustegevuste 2009. aasta mahuindeksid olid 2003. aasta tasemel ning keemiatööstuse mahuindeksi suur langus 2009. aastal tulenes osaliselt sellest, et 2008. aastal kasvas keemiatööstuse mahuindeks võrreldes teiste tegevusaladega oluliselt kiiremini. Teisteks mahuindeksi languse põhjuseks oli selge nõudluse vähenemine välisturgudel. 2010 – 2011.a. jooksul on tootmismahud järjepidevalt suurenenud, kuid kriisieelsele rekordtasemele pole tagasi jõutud.


Joonis 3: Mahuindeksid

2009. a. keemiatööstuse ja sellega seotud toodete müügitulul langus oli samuti suur ning keemiatööstuse müügiindeks taandus umbes 2005. a. tasemele (joon. 4). 2010.a. algusest on aga müügiindeks järjepidevalt suurenenud ning see on toimunud kiiremas tempos toodangu mahuindeksi puhul. Põhjusi, miks tootmise müügiindeksi kasv on kiirem kui tootmismahtude oma, on mitmeid. Tootmisisendid on püsivalt järjest kallinevad, põhjustatuna harmoniseeritavast EL seadusandlusest ning meie seadusandlusest tulenevatest karmistuvatest nõuetest. Suurenemas on igaaastased kulud kemikaaliohutusele seoses REACH määruse ja EL ühtse Biotsiidmääruse rakendamisega. Keskkonnatasude järjepidev tõus, ressurssimaksude tõus, elektrienergia kallinemine seoses turgude avanemisega, tööjõu kallinemine jne - kõik see mõjutab otseselt keemiatööstusettevõtete majandustegevust. Ökomaksud ei tohi kiiremini kasvada, kui meie majandus, investeeringud ning ekspordivõime.


Joonis 4: Müügiindeksid

2011. a. kõigi tegevusalade (mitte ainult tööstussektor) müügitulu oli 42101 milj. EURi, töötleva tööstuse müügitulu moodustas sellest 23% ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmise müügitulu osatähtsus töötleva tööstuse toodete müügis oli 5,2 % (tabel 1).

Tabel 1: Müügitulu jooksevhindades (milj. EUR)

  2005.a. 2006.a. 2007.a. 2008.a. 2009.a. 2010.a. 2011.a.
Tegevusalad kokku 31470 37630 44687 44649 32070 35308 42101
Sellest töötlev tööstus 6143 7209 8326 8436 6083 7670 9702
S.h. kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 356 397 417 501 319 340 507
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmise
osatähtsus töötlevas tööstuses (%)
5,8 5,5 5,0 5,9 5,3 4,4 5,2


Eksport
 

2009. aastal veel kriisist väljumata maailmamajandus mõjutas Eesti keemiatööstuse eksportmahtusid vähenemise suunas, kuid 2010.a. tõi taas kaasa ekspordi suurenemise.Kemikaalide ja keemiatoodete müügi ekspordiindeks langes 2009. aastal 70 % võrreldes eelneva aastaga. Samas on graafikult näha, et 2008. aastal kasvas keemiatoodete ekspordiindeks võrreldes teiste tegevusaladega oluliselt kõrgemale, küündides 200 % võrreldes referentsaastaga. See on üheks põhjuseks, mille arvelt sai ekspordiindeks 2009. aastal võrreldes teiste tegevusaladega oluliselt rohkem langeda. Alates 2010.a algusest on ekspordiindeks taas tõusuteel.


Joonis 5:
Ekspordiindeksid
 
Eesti keemiatööstuse toodangut eksporditi 2009.a. 87 ja 2010.a. 90-sse erinevasse maailma riiki. Joonis 6 näitab, et praktiliselt pool keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude (siinkohal arvestatakse lisaks kemikaalidele ja keemiatoodetele ka ravimeid ja lõhkeaineid) toodangust eksporditakse lähinaabritele: Venemaale, Leetu ja Lätti, kusjuures esimese riigi osakaal ekspordi sihtturuna on viimastel aastatel järjest suurenenud, moodustades 2011.a. 34%.


Joonis 6
Eksportturud

Keemiatööstus on suutnud senini eksportida edukalt oma toodangut. Nii oli kemikaalide ja keemiatoodete tootmises ekspordi osatähtsus toodangu müügis tõusnud 72,0 %-lt 2002. aastal kuni 86,5%-ni 2010. aastal. Samal ajal on näiteks kõigi tööstustegevuste keskmine ekspordi osakaal toodete müügis umbes 58%.
 
Tabel 2: Ekspordi osa kemikaalide müügis 

Aasta Ekspordi osakaal kemikaalide ja keemiatoodete müügis, (%)
2002
 
72
2003 76,1
2004
 
78,6
2005
 
80,1
2006 82,1
2007 81,1
2008 84
2009 82,4
2010 86,5

Ettevõtete struktuur
 
Eesti majandust iseloomustab väike-ettevõtluse ettevõtete suur arvuline osatähtsus, mis ei kajastu sama suure osatähtsusena toodangu müügitulus.
Statistika andmetel oli 2011. aastal Eestis kõigil tegevusaladel kokku 53839 ettevõtet. 2011. a. oli kemikaalide ja keemiatoodete tootmises kokku 79 ettevõtetmilledest 73 olid väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Kuus ettevõtet, töötajate arvuga üle saja, andis 55% kogu keemiatööstuse müügitulust ehk 280 miljonit eurot.



Joonis 7: Keemiatööstuse ettevõtted ja nende müügitulu jagunemine

Tööhõive ja -viljakus

Ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkusenäitajate osas on kemikaalide ja keemiatoodete tootmise näitajad oluliselt kõrgemad kui kõigi tegevusalade keskmine ja töötleva tööstuse keskmine. 2011. a. oli keemiatööstuse tööviljakus hõivatu kohta müügitulu alusel 223,7 tuhat eurot ning kõigi tegevusalade ja töötleva tööstuse puhul olid need näitajad vastavalt 110,2 ja 103,4 tuhat eurot. See näitab, et keemiatööstus on üks konkurentsivõimelisemaid tegevusvaldkondi Eestis ning üks neist majandusharudest, kus võib peidus olla Eesti majanduslik tulevik.


Joonis 8: Tööviljakus


1990-ndate keemiatööstuse toodangu langus mõjutas negatiivselt  töötajate arvu. 1998. a aastal töötas keemiatööstuses ca 6500 töötajat, 1997. aastal oli töötajate arvuks harus 7040. Suurim töötajate arvu langus on toimunud Ida-Virumaa suurettevõtetes. Aastail 1995-1998 vähenes suurettevõtetes hõivatud töötajate arv  enam kui 1300 inimese võrra, s.o. ca 18 %.

Eelmisel aastal (2011) leidis keemiatööstuses rakendust 2263 töötajat, mis moodustab 2,4 % töötlevas tööstuses tööga hõivatud inimeste arvust (samal ajal moodustab keemiatoodete müügitulu 5,2 % töötleva tööstuse müügitulust).


Joonis 9: Ettevõtete arv ja töötajate arvu jagunemine

Tabel 3: Keskmine tööga hõivatud isikute arv aastatel 2009 - 2011


 
 
Kõik tegevusalad kokku /
Fields of activities in total
Töötlev tööstus /
Processing industry
..kemikaalide tootmine / ..production of chemicals and chemistry products
2009 2010 2011 2009 2010 2011 2009 2010 2011
Ettevõtete
arv /
Enterprises
48251 50597 53839 5322 5088 5447 78 91 79
Töötajate
arv /
Employees
394984 368752 381910 97185 91036 93811 2301 2137 2263


* Kasutatud on Eesti Statistikaameti andmeid