Ülevaade keemiatööstusest

 

Eesti keemiatööstus on väike, kuid tugeva ekspordiorientatsiooniga: kogu toodangust eksporditakse ca 85%. Viimaste perioodide ekspordimahud on püsinud stabiilsetena. Kemikaalide ja keemaitoodete  tootmine moodustab 5,2 % kogu töötlevast tööstusest ning ligikaudu 0.8% kogu SKTst.

 

Viimastel aastatel on palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Samas vajab Eesti keemiatööstus jätkuvalt rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilisemat tootearendust.  Selleks on keemiatööstuse ettevõtted asunud koostööle meie ülikoolide teadlastega nii tootearenduseks  kui ka keemikute järelkasvu kindlustamiseks.

     

 

VKG põlevkiviõlitehas    

    

Eesti keemiatööstust iseloomustavaks eripäraks on koondumine Ida-Virumaale. Tuleneb see vastava regiooni traditsioonilistest sihtaladest ja arenguvõimalustest. Ida-Virumaal asuvadki  Euroopa Liidus kaks olulist ning unikaalset keemiasektorit - põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide ning nende oksiidide tootmine. Seega suur osa ekspordi edu tulebki  Ida-Virumaalt.  

Eesti põlevkiviõli tööstusliku tootmisega alustati 1924 a. Põlevkivist õlitootmine Eestis on Euroopas ainulaadne pikaajaliste traditsioonidega tootmisharu, mis annab olulise panuse riigi majandusse. Põlevkivi on Eesti põhiline maavara ja pakub meile nii töökohti, maksutulu kui ka energiajulgeolekut. Põlevkiviga seotud ettevõtetes on hetkel tööl üle 20 000 inimese, see on 15 protsenti Ida-Virumaa elanikest. Kogu riigi maksutulust moodustab põlevkivi sektor praegu 5 protsenti.

Põlevkiviõli tootmismahud 2012 aastal lähenesid 600 000 tonni piirini. Teisalt on selliseid tootmismahtusid võimaldanud väga suured investeeringud uutesse õlitehastesse ja keskkonda.  Põlevkiviõli tootmine ongi suure investeerimis-vajadusega, mis langeb väga lühikesele perioodile, sest kolme aastaga tuleb investeerida ainult Tööstuseheitmete seaduse kohustuste täitmiseks üle 100 miljon euro  aastani 2016. Põlevkivitööstuse CO2-emissioone mõjutab Euroopa Liidu emissioonikaubandus (ETS), mille eesmärk on turupõhiste vahenditega motiveerida ettevõtteid vähendama CO2-emissioone.  Teisalt on Eesti juba praegu laekuvate keskkonnatasudega EL-s esirinnas, ületades märgatavalt EL keskmise keskkonnatasude taseme - seega võrreldes teiste EL riikidega annavad keskkonnatasud Eesti maksu-laekumisse suure panuse, millega on aga tekitatud olukord, kus Eesti põlevkivi-tööstuse ettevõtetele on pandud kohustus korvata transpordisektorist ning Nõukogude ajast pärineva jääkreostuse mõju. 

 

 

Põlevkivisektori kitsaskohtade leevendamiseks hakkab Euroopa Liidu fondidest avanev nutika spetsialiseerumise programm põlevkivitööstust  tõukama kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas. Samuti oleks vajalik leida uusi põlevkiviga seotud tootmisprotsessi jäätmete efektiivsemaid kasutusviise.

Eesti keemiatööstuse ekspordikasv toetub kahele asjaolule. Esimene neist on naftahindadest sõltuv  põlevkiviõli ja teiste põlevkivisaaduste kasvav nõudlus ning konkurentsivõimeline hind. Teiseks eksporti toetavaks teguriks on mitmete Eesti keemiatootjate kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse. Kontsernikuuluvus soosib laialdast eksporti grupi sees.

Ida-Virumaa peamisteks ekspordiartikliteks on VKG AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja EE Õlitööstuse poolt toodetavad põlevkiviõli ja -fenoolid, Eastman kontserni kuuluva Eastman  Specialities toodetav bensoehape, naatriumbensoaat ja plastifikaatorid, AS Molycorp Silmeti poolt toodetavad haruldased muldmetallid ja nende oksiidid. AS Nitroferti karbamiidväetiste tootmine on paraku tootmisesisendite hinnatõusu ja madala nõudluse tõttu peatunud.

Keemiatoodete ekspordi vallas on suur roll Eestis ehituskeemiatoodete (vuugitäitematerjalid, hermeetikud ja ehitusliimid) valmistajatel Henkel Makroflex AS-l ja Krimelte AS-l. Eesti on mahtudelt maailma kolmas ühekomponentsete polüuretaanvahtude tootja.  Värvide, lakkide ja muude viimistlusmaterjalide kolm suuremat tootjat Eestis on Akzo Nobel Baltics, Tikkurila  AS ja AS Eskaro. Keemiatööstuse TOP  5 kohal JOIK OÜ väärib äramärkimist,  tema kosmeetikatooted on leidnud turgu Jaapanis. Viimaste aastate trend ongi uute kosmeetikatootjate tulek, kes kasutavad toorainena looduslikku päritolu toorainet.   

Tarbekeemia ekspordimahud on küll tagasihoidlikumad, kuid Eestis on pikaajalised tarbekeemia ja kosmeetika tootmise kogemused. Kõigile on tuttavad Flora ja Orto kodukeemia- ja kosmeetikatooted Väiksemate ettevõtetena toodavad Eestis puhastusvahendeid ja tarbekeemia tooteid Harjumaal Kiili vallas asuv Estko AS, kus toodetakse keskkonnasõbralikke pesuvahendeid nii kodu kui ka tööstustarbijatele ja autoomanikele.  Jõgevamaal Tabivere vallas asuva Mayeri Industries AS põhitoodeteks on peamiselt Baltimaades ja Skandinaavias turustatavad pesupulbrid. Aasia turgudele desinfektantide edukas eksportöör on ka AS ChemiPharm.

Tegelikkus on, et keemiatööstus kogu maailmas muretseb oma imago pärast, sest kuuldes sõna keemia, tekib enamikel inimestel kujutlus erinevatest ohtudest ja keskkonnasaastamisest. Tegemist on aga põhjendamatu hirmuga, kuivõrd tänaseks päevaks on keemiatööstus kujunenud Euroopas enim reguleeritud valdkonnaks, kus kõik ohud peavad olema hinnatud ja riskid kontrollitud. Kõrgetasemelise tervise ja keskkonnakaitse saavutamiseks rakendatakse nt REACH ja CLP määruseid ning tootmise efektiivsuse tagamiseks ja saastamise vältimiseks tuleb vastata parima võimaliku tehnika nõuetele. Lisaks on 53 riigi keemiatööstused, sh. ka Eesti, võtnud kohutused keskkonna ja inimtervise kaitsmiseks. Selleks on keemiaettevõtted algatanud programmi „Hoolime ja Vastutame“, mille eesmärgiks on pöörata ohutusele rohkem tähelepanu, kui õigusaktid nõutav – hoolida kemikaalide tarbijatest ja vastutada kemikaalide käitlemise eest kogu tarneahelas kuni jäätmetena kõrvaldamiseni.

Viis sajandit tagasi elanud meedik Paracelsus on jätnud inimkonnale kuldse lause: “Kõik ained on mürgised, sest mürgiste omadusteta aineid pole olemas. Küsimus on vaid selles, kui suurt kogust me millegi jaoks kasutame“.  Euroopa Liidu uued arengud seavad aga suunad aastaks 2020 toksiinivaba keskkonna poole.

Keemaitööstuse  tugevad küljed on:

  • Edukus niššturgudel
  • Unikaalsed teadmised ja oskused haruldaste muldmetallide tehnoloogiate valdkonnas
  • Ülemaailmne edukus ühekomponentsete polüuretaanvahtude tootmisel
  • Põlevkivivarud põlevkiviõli ja -peenkeemia tootmiseks
  • Eesti logistiline asukoht
  • Hea tööjõu  hinna ja kvaliteedi  suhe
  • Kõrgem tootlikus võrreldes teiste tööstusharudega

Keemiatööstuse nõrkuseks on:

  • Väikese ja keskmise suurusega keemiaettevõtete võimekus toime tulla Euroopa Liidus kehtivatest ja üha kasvavatest regulatsioonidest põhjustatud koormusega  (REACH ja Biotsiidimäärus) ning selleks toetusmeetmete puudumine ja / või killustatus nende kasutamiseks, mis halvendab konkurentsivõimet.
  • Võimekusest tingitud piiratud juurdepääs uurimis-ja arendustegevusele
  • EL Kliimapoliitika, mille regulatsioonimehhanism alates 2013. aastast sunnib vähendama CO2 heitmeid, NOx ja SO2 heitmeid 2020 aastaks tasemeni, mida on võimalik saavutada ainult väga mahukate investeeringute toel.
  • Lisandväärtuse loomisel tekib suhteliselt suur koormus keskkonnale
  • Kõrged ja aina kasvavad energiahinnad
  • Keemiainseneride ja keemiateadlaste kõrge keskmine vanus, aeglane järelkasv
  • Madal investeerimisvõimekus tingituna ebastabiilsest maksukeskkonnast, milles on palju kasvavaid kaudseid makse ning ennaktempos järske keskkonnatasude tõuse.

 

Tegelikult on keemias midagi müstiliselt huvitavat, kus otsimise-leidmise-avastamise rõõm vist iialgi ei lõpe. Pole liialdus, kui ütleme, et kemikaalid garanteerivad inimestele elukvaliteedi. Sõltumata loodud negatiivsest foonist, on keemia jätkuvalt kõikide tööstusmaade innovatsiooni ja arengu aluseks. Ilma arenenud keemiatööstuseta ei arene biotehnoloogia, nanotehnoloogia, ega biomeditsiin.