Ajalugu

* Keemiatööstus on olnud Eestis traditsiooniline tööstusharu, mille ajaloo algust Eestis võiks dateerida aastaga 1876:
 
  • Taani konsul Tallinnas, I gildi kaupmees Richard Mayer rajas omanimelise keemiatehase (täpsemalt loe siit), mis tootis piimapulbrit, või- ja juustuvärvi peaasjalikult Peterburi turule;
  • 1892. a. alustati soolhappe, nitriidide, glaubrisoola toomist. Suurem osa toodangust, oksekivi ja tanniin, läks Moskva ja Ivanovo -Vosznessenski puuvillavabrikutesse kangaste värvimiseks;
  • 1916. a. moodustas tehase kemikaalide toodangust 85 % sõjaline toodang;
  • 1917. aastal töötas tehases 248 töölist.
  •  
 
* I maailmasõja aegu uuriti kõikvõimalikke kütuseallikaid Vene impeeriumi territooriumil, 1916. a. mainiti esmakordselt Eestimaa territooriumil põlevkivi ja alustati geoloogilisi uuringuid.
 
  • 1921. aastal käivitati Kohtla-Järvel prooviõlivabrik (täpsemalt loe siit), kus õli saamise eesmärgil katsetati põlevkivi utmist spetsiaalses retordis ehk teisisõnu põlevkivi kuumutamist ilma õhu juurdepääsuta.
  •  
tehas
 
  • Üle ootuste heade tulemuste toel ehitati aastatel 1924-1942 neli õlivabrikut. Utmise saadused turustati kütte- ja immutusõlina, bituumenina ja mootorikütusena. Põlevkivigaas põletati oma jõujaamas.
 
* 1930-ndatel kujunes katsetusfaasist väljunud põlevkivikeemiatööstus tänu suurtele investeeringutele ja tugevale konkurentsivõimele välisturul kõige kiiremani arenevaks keemiatööstuse haruks. 
 
  • Põlevkiviõlitööstus on ka varem riiklikul tasemel ära märgitud. 1930. aastal lasti käibele G. Reindorff`i kujundatud 100-kroonine rahatäht, millel on kujutatud Kohtla-Järvel asunud Eesti esimene põlevkiviõli tööstus.  
  • Esimene õlivabrik, võimsusega 10000 t/a, alustas 1925. a. Kohtlas;
  • Toorõli ümbertöötlemissaaduste arv kasvas iga aastaga ja ulatus 1928. aasta lõpuks 17-ni;
  • 1928. a. alustas Sillamäel tegevust Rootsi kapitalil põhinev Eestimaa Õlikonsortsium. 1938. a. rajati uus õlivabrik, mille utmisahi oli maailma suurim, üle 60 meetri pikk ja 6 meetrit kõrge ning võimsus 150 t/päevas;  
  • 1929. a. alustas Kiviõli aktsiaseltsi õlivabrik (täpsemalt loe siit);
  • 1931. a. alustas veel kaks uut põlevkiviõlitehast: ”Eesti Kiviõli“, tootes päevas 86 tonni kütteõli ja 12 tonni bensiini ning “New Consolidated Gold Fields Ltd”, mis tootis 100-st tonnist põlevkivist 24 tonni toorõli päevas;
  • Kokku kasvas nelja tehase toodang aastatel 1935-1939 47,3 tonnilt aastas kuni ca 200 tuh. tonnini aastas.
  •  
 Tehas
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
* Keemiatööstus EV-s 1918-1940
 
  • Keemiatööstus sai täiesti uue näo, tõustes 1930-ndatel aastatel tänu kiirele arengule tekstiili- ja toiduainetetööstuse järele 3-ndale kohale;
  • 1920. a. peatus Mayeri tehas, leidmata toodangule turgu ja 1925 läks pankrotti jättes 60 mln. marga ulatuses võlgu;
  • Tegevuse lõpetanud keemiatehase hoonetes alustas 1927. a. Esimene Eesti Kunstsarve Vabrik kasutades tooraineks kaseiini. Ettevõte varustas toormega nööbi- ja kammitööstust ning kasvatas mahtusid aastatel 1929-1938 148 tonnilt 638 tonnini;
  • 1920-ndatel aastatel asutati arvukalt kosmeetika-, seebi-, laki-, liimi- ja farmaatsiatehaseid siseturuvajaduste katmiseks;
  • 1920. a. alustas AS Odor; omades oma laborit, kujunes parfümeeria- ja kosmeetikatoodete tootmisel silmapaistvaks;
  • 1924. a. pandi alus kummitööstusele AS Põhjala kummivabrikuga, põhitooteks olid kummijalatsid, 1929-1937 kasvas toodang 6600 paarilt 23500 paarini;
  • 1932. aastal asutati Tallinnas Orto (täpsemalt loe siit), kus arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapakreem, põrandavaha, metallipuhastaja), tööstuskeemia (taskulambipatareid) ja parfümeeria (seep, hambapasta, kölnivesi, juukseõli, näokreem). II maailmasõja ajal toodeti peamiselt pesupulbrit ja nn.saviseepi;
  • Keemiatööstuse harude alla arvati ka tuletikutööstus, mis rajati 1860-ndatel ja mis läbi mitmete protsesside monopoliseerus 1920-ndatel, 5- st tikuvabrikust jäi alles üks E. Pohli tikuvabrik Viljandis;
  • 1938. a. alustati uue suunaga - fosforiidi tootmine ja töötlemine. Fosforiidi kaevandamisega alustati 1920, mil loodi firma Eesti Fosforiit.
     
     
* Eesti keemiatööstus pärast II maailmasõda kuni tänapäevani 
 
 
  
  • 1940-ndatel muudeti ettevõtte Mayeri nimi peale riigistamist Keemiakombinaadiks Flora;
  • 1945. aastal alustati tollase NSVL Riikliku Kaitsekomitee otsuse kohaselt uue põlevkivitöötlemise kompleksi (täpsemalt loe siit) rajamist Kohtla-Järvel loosungi all “Gaasi Leningradile”;
  • 1945. a. Moskvas võetakse vastu otsus uraanitöötlemise alustamise kohta "Kombinaadis nr. 7", mis oli praeguse Silmeti (täpsemalt loe siit) kohal paikneva ettevõtte koodnimetuseks. “Kombinaat nr. 7” alustas põlevkivitöötlemise asemel uraanitöötlemist;
  • 1948. aastast sai alguse põlevkivist tehtud majapidamisgaasi pumpamine Leningradi. Hiljem suunati gaasijuhe ka Tallinna ja teistesse Põhja-Eesti linnadesse;
  • 1962. aastal toodeti Kohtla-Järvel gaasi puhastamisel eralduvast gaasbensiinist esimesed tonnid benseeni ja tolueeni. Toodangu nimistusse ilmusid karbamiidvaigud, mis ei baseerunud enam põlevkivil, vaid importtoormel. Käivitati suured ja kaasaegsed formaliini ja bensoehappe tootmisüksused. Praegu haldab põlevkivi töötlemiskompleksi VKG;
  • 1968. aastal rajati Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas. Esialgu oli plaanis kasutada toormena põlevkivigaasi, kuid majanduslikud arvestused eelistasid maagaasi. Maagaasi tulekuga keemiatööstusesse vähenes põlevkivi kui toorme osatähtsus;
  • 1969. a.  hakkas tehas välja laskma sünteetilist ammoniaaki ja karbamiidi;
  • 1970. a. alustati haruldaste muldmetallide ja haruldaste metallide tootmist;
  • 1990. a. nimetatakse "Kombinaat nr. 7" ümber Silmetiks. Silmet lõpetab uraanitöötlemise ja keskendub ainult haruldaste muldmetallide ja haruldaste metallide tootmisele; 
  • 1993. a. loodi AS Nitrofert (täpsemalt loe siit) endise Lämmastikväetise tehase baasil, mis kuulus algul Tootmiskoondisele Slantsehim, pärast Riikliku Aktsiaseltsi Kiviter koosseisu;
  • 1997. a. restruktureeritakse Silmet täielikult ja erastatakse - endisest riigiettevõttest RAS Silmet saab eraettevõte AS Silmet. 
     
Kasutaud allikad: 
Maie Pihlamägi , Eesti Industrialiseerimine 1870 -1940
Teksti sees viidatud kodulehtede andmed