Arengud Euroopa ringmajanduspaketiga

22.01.2016

KEM teaviitas, et Euroopa Komisjon on 02.12.2015 avaldanud uue algatuse – ringmajanduspaketi. Uus ja senisest nõudlikum meetmepakett katab erinevalt varasemast, 2014. aastal avaldatust, toote kogu olelusringi.
Ringmajanduse pakett koosneb ringmajanduse teemalisest teatisest (EL ringmajanduse loomise tegevuskava) ja neljast jäätmedirektiivi muutmiseelnõust. Ringmajanduse paketiga annab EL selgelt märku, et EL kasutab kõiki olemasolevaid vahendeid oma majanduse ümberkujundamiseks, avades uusi ärivõimalusi ja suurendades konkurentsivõimet.
Ringmajanduse põhieesmärk on ressursside tõhusam kasutamine ning seeläbi jäätmete vältimine, vähendamine ja tervikliku keskkonnakaitse tagamine. Seatud eesmärkide saavutamine eeldab kogu majanduse toimimises põhjalikke muutusi. Komisjoni esitatud ringmajanduse tegevuskavas kirjeldatakse meetmeid ringmajanduse suletud ahela loomiseks, mis hõlmaks toote olelusringi kõiki etappe alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja teiseste toorainete turu korraldamiseni.

Lisaks ringmajanduse tegevuskavale võttis komisjon vastu ka jäätmeid käsitlevad ettepanekud, milles on esitatud selged ja pikaajalised eesmärgid jäätmehierarhia rakendamiseks, sealhulgas jäätmete vältimiseks, ringlussevõtu suurendamiseks ja prügilatesse olmejäätmete ladestamise vähendamiseks.
Jäätmedirektiivide muutmise eelnõud sisaldavad mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks on tehtud ettepanek kehtestada olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvuks aastaks 2030 65 % ning seada eesmärgiks, et olmejäätmeid ei ladestata prügilatesse alates 2030. aastast rohkem kui 10 % nende tekkest. Ka pakendijäätmete osas on kavas kehtestada senisest kõrgemad sihid materjalide korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Erilist tähelepanu on pööratud laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamisele. Ettepaneku kohaselt soovitakse muuhulgas kehtestada laiendatud tootjavastutusega tegelevatele organisatsioonidele tegutsemistingimused, mille eesmärk on tagada tootjavastutusorganisatsioonide toimivus ja tegevuse läbipaistvus. Paketi üldisemad jäätmekäitluseesmärgid on seotud jäätmetekke vältimisega, sealhulgas toidujäätmete vältimisega, ja korduskasutuse edendamisega.
Ühe olulise meetmena on tegevuskavas ette nähtud ökodisaini töökava aastateks 2015–2017, mis sisaldab lisaks energiatõhususele ka toodete parandatavuse, vastupidavuse ja ringlussevõetavuse meetmeid, mis suurendavad toodete ja tooraine kvaliteeti.
Olulist rolli ringmajanduse eesmärkide saavutamisel nähakse erinevatel keskkonnakorralduslikel vahenditel. Näiteks keskkonnahoidlike hangete ulatuslikum kasutamine, keskkonnajuhtimissüsteemide (EMAS, ISO) rakendamine, ökomärgise laialdasem kasutamine, parima võimaliku tehnika propageerimine ja kasutamine, innovatsiooni ja investeeringute soodustamine.

Tulenevalt protsessi kiireloomulisusest paluti EKTL-il esitada oma arvamus algatuse kohta hiljemalt 30. detsembriks - vaata EKTLi poolt esitatud seisuohti SIIT. 

Nüüdseks on "Ringmajanduse paketi" kohta valminud seletuskiri koos ettepanekutega Eesti seisukohtade esitamiseks. Siinkohal saab tutvuda kavandavate Eesti seisukohtadega.

Uus ja senisest nõudlikum meetmepakett katab erinevalt varasemast, 2014. aastal avaldatust, toote kogu olelusringi. Ringmajanduse põhieesmärk on jäätmete vältimine, vähendamine ja keskkonnakaitse, kuid ühtlasi ka kogu majanduse toimimise põhjalik muutmine. Komisjoni esitatud ringmajanduse tegevuskavas kirjeldatakse meetmeid ringmajanduse suletud ahela loomiseks, mis hõlmaks toote olelusringi kõiki etappe alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja teiseste toorainete turu korraldamiseni.

Lisaks ringmajanduse tegevuskavale võttis komisjon vastu ka jäätmeid käsitlevad ettepanekud, milles on esitatud selged ja pikaajalised eesmärgid jäätmehierarhia rakendamiseks, sealhulgas jäätmete vältimiseks, ringlussevõtu suurendamiseks ja prügilatesse olmejäätmete ladestamise vähendamiseks.

Olulisemad seisukohad:

Eesti toetab lineaarmajanduselt ringmajanduse suunas liikumist, kuna see toob kaasa jätkusuutlikku majanduskasvu ja aitab luua uusi töökohti.

Eesti toetab ökodisaini direktiivi muutmist ja ökodisaini töökava 2015-2017 rakendamist eesmärgiga edendada jätkusuutliku tootedisaini.

Eesti toetab jäätmeid, tooteid ja kemikaale käsitlevate õigusaktide vastastikuse seose loomist, mis tagaks töötajate, tarbijate ja keskkonna kaitse ning suurendaks materjalide ringlussevõttu.

Eesti toetab bioloogiliste ressursside tõhusamat kasutamist, et tagada maksimaalne kasutegur majandusele, jätkusuutlikule arengule ja keskkonnale.

Eesti toetab ringmajanduse seiramise raamistiku välja töötamist kuid leiab, et keskkonna valdkonna seire- ja aruandluskohustusi tuleks üle vaadata.

Eesti toetab uute olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistuse ja ringlussevõtu sihtarvude kehtestamist: 60 % aastaks 2025 ja 65 % aastaks 2030 koos sihtarvude täitmise ajapikenduse taotlemise võimalusega.

Eesti toetab uute pakendijäätmete korduskasutuseks ettevalmistuse ja ringlussevõtu sihtarvude kehtestamist 65 % aastaks 2025 ja 75 % aastaks 2030.

Eesti toetab korduskasutuseks ettevalmistuse ja ringlussevõtu sihtarvude seadmist pakendimaterjalide lõikes aastateks 2025 ja 2030, arvestusega, et aastaks 2025 seatud plastijäätmete 55% ringlussevõtu sihtarvu vähendatakse või eesmärgi saavutamine saab ajapikenduse.

Eesti toetab nõuet, mille kohaselt ei tohi alates 2030. aastast prügilasse ladestada olmejäätmeid rohkem kui 10 % nende tekkest. Eesti toetab ka tingimust, mis keelab prügilatesse ladestada liigiti kogutud jäätmeid.

Viimati uuendatud 22.01.2016