Keskkonnaministeerium avaldas kliimapoliitika põhialuste eelnõu

20.06.2016

Allikas: KÕK juuli uudiskiri

www.k6k.ee 

Keskkonnaministeerium avaldas juuni keskpaigas strateegiadokumenti „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050" eelnõu. Dokumendi väljatöötamise protsessis osales teiste seas ka EKTL. 

Tegemist on Eestis esimese katsega läheneda kliimamuutuste ärahoidmisele terviklikult ja valdkonnaüleselt. Samas on tegemist raamstrateegiaga, mis tähendab, et selles ettenähtud suuniseid tuleb edaspidi täpsustada kas konkreetsemate arengu- ja tegevuskavade või õigusnormide läbi. Eelnõule on oma arvamusi ja ettepanekuid võimalik esitada osalusveebi vahendusel kuni 7. juulini.

Visioon ja horisontaalsed suunised
Arengudokumendi visooniks on eelnõu kohaselt kujundada Eesti aastaks 2050 konkurentsivõimelise majandusega, ent samas vähese süsinikuheitega maaks. Konkreetsemalt on plaanis selleks aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80% võrra võrreldes 1990. aastaga (mida nimetatakse ka baasaastaks). Nö vahe-eesmärgina tuleks aastaks 2030 vähendada heidet võrreldes baasaastaga 70% võrra.
Arengudokumendi eelnõu suunised jagunevad laias laastus kaheks. Lisaks valdkondlikele suunistele, mis puudutavad konkreetsemaid majandusharusid ja –sektoreid, leidub eelnõus neli valdkonnaülest suunist. Nende sisuks on:
- Innovaatiliste tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamise ja ekspordi soodustamine;
- Ühiskonna kliima-alase teadlikkuse suurendamine;
- Ringmajanduse edendamine;
- Arengukoostöö ja rahvusvaheliste mehhanismide kasutamine heite vähendamiseks.

Energeetika ja tööstus
Energeetika ja tööstus on kliimamuutuste vähendamise seisukohalt kahtlemata kõige olulisemaks valdkonnaks. Vastavalt suuniste eelnõu seletuskirjale tekitati selles valdkonnas 2013. a 82% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitest. Eelnõu kohaselt pöörataks tähelepanu nii elektrivõrkudele, hoonete energiatõhususele kui ka loomulikult elektritootmisele. Kõige olulisemas küsimuses – põlevkivi ja teiste fossiilkütuste põletamise osas – suunised midagi revolutsioonilist ette ei näeks. Jätkataks suunda põlevkiviõli tootmisele põlevkivi otsepõletamise asemel, taastuvenergia soodustamise kõrval nähakse energeetika- ja tööstuse heidete vähendamise peamise mehhanismina EL süsinikukaubanduse mehhanismi (nn EU ETS).
Transport
Transport on energeetika ja tööstuse kõrval teine oluline kasvuhoonegaaside allikas. Heidete vähendamise peamiste meetmetena käsitletakse suunistes asustuse paremat ja läbimõeldumat planeerimist, sõidukipargi ökonoomsuse parandamist, sh maksude abil, ühistranspordi, sõidukijagamise ja kergliikluse arendamist. Lisaks on eraldi välja toodud ka kohalike biokütuste (eelkõige biogaasi) suuremat kasutust transpordikütusena, mille eelduseks on mh tankimisvõrgustiku väljaarendamine.
Põllumajandus
Põllumajandussektor on kliimamuutuste seisukohalt oluline kahel põhjusel. Ühelt poolt sisaldab muld suurt hulka süsinikku, mida vastavalt majandamisvõtetele saab suurendada või vastupidi, atmosfääri heita. Teiselt poolt on ka loomakasvatus, sh sõnnikukäitlus suureks kasvuhoonegaaside allikaks.
Uus eelnõu tegeleks mõlema probleemiga – suuniste kohaselt tuleks võtta meetmeid muldade süsinikuvaru säilitamiseks ja suurendamiseks, mineraalväetiste asendamiseks orgaaniliste väetistega ning samas suurendada biogaasi jt kütuste tootmist sõnnikust jms põllumajandustootmise jäätmetest. Eraldi on välja toodud ka ammoniaagiheite piiramine sõnnikuhoidlates.
Metsandus ja maakasutus
Lisaks inimtegevusega otseselt kaasnevatele heidetele energeetikast, tööstusest, transpordist jne kaasnevad n-ö kaudsed kasvuhoonegaaside heited ka metsandusest ja maakasutusest, eriti märgaladelt. Sarnaselt mullastikule, on metsadel ja soodel suur potentsiaal süsiniku säilitamisel, ent halva majandamise tulemusel võivad nad olla hoopis oluliseks heiteallikaks.
Suuniste kohaselt on eesmärgiks säilitada metsamaa pindala ja seal leiduv süsinikuvaru. Süsiniku talletamiseks soodustataks puidust toodete valmistamist ja puidu kasutamist ehituses. Välditaks uut soode kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastataks võimalusel looduslik veerežiim.
Kokkuvõtteks
Arvestades kliimamuutuste kui keskkonnaprobleemi olulisust ning seniseid probleeme erinevate valdkondade tegevuse koordineerimisel, on pikaajaliste arengusuundade paikapanek kindlasti vajalik ning kasulik. Mõnevõrra üllatavaks võib aga pidada seda, kuivõrd üldsõnaline ning vähese ambitsiooniga on lähenetud olulisimale valdkonnale – energeetikale ja tööstusele. Selle asemel, et otsustavalt plaanida fossiilkütuste (sh põlevkivi) ammutamise ja kasutamise vaba tulevikku (mis on kliimateadlaste sõnul globaalses plaanis vajalik), näevad suunised ette põlevkivi kasutamise jätkumise. Samuti on tööstuses ja energeetikas üheks olulisimaks heidete vähendamise vahendiks peetud EL kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise süsteemi. Samas on selles süsteemis süsinikuheite hinnad tänasel päeval juba pikemat aega madalad ning ei motiveeri ettevõtjaid heiteid vähendama. Seega on reaalne risk, et seatud heite vähendamise eesmärk pole üksnes praegu ette nähtud meetmetega saavutatav.

Loodetavasti pööratakse neile riskidele tähelepanu juba enne arengukava vastuvõtmist. Igal juhul on aga oluline arengusuuniste eelnõus plaanitud regulaarne Riigikogule aruandmine ja suuniste ülevaatamine (vähemalt kord nelja aasta jooksul). Eelkirjeldatud ohtude realiseerumisel tuleks seda kasutada võimalusena kliima kaitseks otsustavamaid samme astuda.

Viimati uuendatud 20.06.2016