Jaemüügi sektor palub moratooriumi väga ohtlike ainete kohta tehtud kohtuotsuse rakendamise osas

18.09.2015

EuroCommerce (Jaemüüjate Euroopa katusorganisatsioon) kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama tehtud kohtuotsusest "tuleneva koormuse" proportsionaalsust.

EuroCommerce on palunud kehtestada moratoorium septembri alguses Euroopa Kohtu poolt tehtud kohtumääruse  otsuse rakendamise osas, mis käsitleb väga ohtlikest ainetest (nn SVHC) teavitamist toodetes/(artiklites).

Euroopa Kohus toetas seitsme Euroopa riigi seisukohta, et 0,1% piirmäär, millest alates tuleb väga ohtlike ainete kasutamisest toodetes (artiklites) teavitada kehtib "kõikidele toodetele eraldi, mis on lisatud osana mitmeosalisse tootesse", mitte aga kogu tootele (artiklile) tervikuna.

Asi puudutab kahte REACH määruse artiklit. Artikkel 7 (2) ütleb, et toote (artikli) "tootjad ja importijad" peavad teatama ECHA-le kui nende tootes (artiklis) sisaldub SVHC kontsentratsioonis üle 0,1% massist ja SVHC aastane kogus tootja või importija kohta ületab ühe tonni. Artikkel 33 nõuab, et toote (artikli) "tarnijaid", kelle toode sisaldab väga ohtlikke aineid, mille kontsentratsioon ületab nimetatud piirmäära, teatab sellest kauba saajale, kes omakorda peab esitama sarnast teavet vastuseks tarbijate päringutele 45 päeva jooksul.

Eelotsustustaotlusega pöördus Euroopa Kohtu poole Prantsusmaa riiginõukogu (Conseil d'État) seoses Prantsuse ettevõtete liitude (FCD ja FMB) ja Prantsuse keskkonna-, säästva arengu ja energiaministri vahelise vaidlusega. Kohtuvaidluse tuumaks oli, kuidas tuleks tõlgendada REACH-määruse mõistet "toode". Prantsusmaa kohus küsis, kas juhul, kui üks tarbijale müügiks pakutav toode koosneb mitmest osast, millest mitu vastavad REACH-määruses antud „toote" definitsioonile, tuleb määrusest tulenevaid kohustusi kohaldada üksnes kokkupandud lõpptootele või igale selle tootena määratletavale osale.

Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et REACH-määruse kohaselt on toode iga ese või osa komplekssest tootest, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab selle funktsiooni enam kui toote keemiline koostis (näiteks võib tooteks olla nii auto kui selle osaks olev käigukast). Toode ei lakka olemast toode, kui see liidetakse terviktoote valmistamiseks teiste esemetega või kinnitatakse nendega. Kui tootmise tulemusena on aga sellest liidetud esemest saanud jäätmed või see on kaotanud oma omadused, mis määravad tema funktsiooni suuremal määral, kui selle keemiline koostis, ei ole enam tegemist tootega. Nt auto süüteküünlad ei ole pärast ettenähtud kasutusaja lõppu ja autost eemaldamist enam eraldi tooteks, vaid on jäätmed.

Kohus kinnitas, et seega peab ka mitmest tootest koosneva lõpptoote puhul tootja või importija määrama kindlaks, kas nii lõpptootes kui nn "komponent-toodetes" on väga ohtlikke aineid üle 0,1 massiprotsendi ja ületamisest teavitama Euroopa Kemikaaliametit. Samuti tuleb tarnijatel esitada toote saajatele piisavalt infot, et võimaldada toote ohutut kasutamist, sh väga ohtliku aine nimetus.

Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-106/14

Alljärgnevalt täpsemalt ChemicalWatch´i andmetel:

Denmark - one of the seven countries – publicly welcomed the court’s decision. A statement from its environment ministry said: It “ensures both better information for consumers and a level playing field for businesses”.

But warning that the ruling “upsets sourcing practices that have been developed over decades” and “adds to what are already complex rules for importers”, EuroCommerce said importers need “time for the supply chain to adapt” and that authorities should hold off implementing the decision until Echa has revised the relevant guidance.

It also urged the European Commission to examine the relevant Articles of REACH “to see whether the burdens arising from the court’s ruling are proportionate”.

The trade body said the ruling is likely to mean “a lot more testing” of materials and components. But some industry observers say this will not always be necessary, and it should often be possible for article importers to get the information they need on SVHCs from their suppliers.

Nonetheless, even this will be a major undertaking.

"Generally, importers of articles will be heavily affected by the new developments,” said Thomas Berner, group leader for regulatory compliance at Dr Knoell Consult. “They need to go back to their supply chains and evaluate whether component articles contain more than 0.1% of candidate substances.

“Additionally, and this also affects the producers of complex articles, the information obligations according to Article 33 now require knowledge about the complex articles provided. Whereas manufacturers of chemicals and formulators, as well as other downstream users dealing with chemicals, are commonly aware of their REACH obligations, this awareness might be less pronounced in article manufacturing and importing companies.”

Mr Berbner said it will be difficult for sellers of complex articles to obtain complete and reliable information on SVHCs in their products, because many of their suppliers are outside Europe and, until now, have not been affected by the REACH Regulation.

“Questionnaires on REACH compliance – even in the chemicals sector - are often left unanswered or it takes quite some time to receive proper feedback. We expect that getting answers will be even more difficult in the articles sector,” he said.

Viimati uuendatud 06.10.2015