Suurtööstus ähvardab riigimaksude tõusu korral tehased sulgeda (ÄL, 07.07.14)

07.07.2014

www.arileht.ee

Kadri Paas

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa: põlevkivi ressursitasu tõustes võib riik suurest osast maksudest ilma jääda.

Kohtusin mõne aja eest endise majandusministri Juhan Partsiga. Muu hulgas märkis ta, et valitsus kavatseb peagi kergitada ressursitasusid praegusega võrreldes umbes poole võrra. Mida teie sellest teate?

Meile, keda see asi otseselt puudutab, ei ole keskkonnaministeerium pidevast küsimisest hoolimata konkreetseid arve avaldanud. Oleme kuulnud ainult nii palju, et mürkroheline organisatsioon SEI (säästva Eesti instituut – toim) koostas ministeeriumile analüüsi, kust pidavat selguma, et ühe variandi kohaselt suureneb ressursitasu järgneva 15 aasta jooksul 16% ja teise variandi järgi 32% aastas.

Praegu maksab tonni põlevkivi kaevandamine 1,46 eurot, aga eelnevate arvude alusel võib igaüks ise välja arvutada, kui palju see „roheliste" plaani järgi võiks tulevikus maksta. Meie jaoks tähendaks nii suur ja järsk tõus seda, et põlevkivitööstus hakkaks tasapisi hääbuma. Oleme teinud arvutusi mõlema võimaliku hinnatõusu kohta. Esimesel puhul vinduksime peaaegu 2030. aastani, teisel puhul 2022. aastani. Pärast seda hakkaksime õlitehaseid sulgema.

Kui palju teenib riik ühe kaevandatud põlevkivi tonni pealt riigimakse?

VKG väärtusahel on mõnevõrra pikem kui Eesti Energial. Meie toodame põlevkivist ka peenkeemiat, mida saab kätte just meie vanadest Kiviteri-tüüpi tehastest, ja müüme soojusenergiat. Kui võtta arvesse, et kaevandusest tehasesse ja lõpuks lõpptarbijale mineva põlevkiviga tehakse väga erinevaid liigutusi, mis on kõik eri moel maksustatud – sealhulgas on ka kõrgepalgaliste spetsialistide tööjõumaksud –, siis saab riik iga põlevkivi tonni pealt VKG-lt ligikaudu 18 eurot riigimakse (Eestis kaevandatakse aastas kokku 20 miljonit tonni põlevkivi). Eelmisel aastal maksime riigikassasse kokku 45 miljonit eurot erinevaid makse.

Milline on kõrgepalgaliste spetsialistide palk?

Ettevõtte keskmine palk on 1400 eurot brutos. Keskmise kisuvad alla autojuhid – neid on palju – ja lihtsamaid töid tegevad operaatorid. Aga kõvemad kaevurid saavad kätte 2400 eurot. See on Ida-Virumaal väga korralik palk. Kindlasti ei vasta tõele kaugete tallinlaste ettekujutus, et kaevur on mingisugune kirkaga joodik.

Mis juhtuks nende hästimakstud kaevurite, kaevandusfirmast laekuvast maksurahast elava kohaliku omavalitsuse ja riigiga, kui VKG-le, Eesti Energiale ja Kiviõli Keemiatööstusele rakenduks järgnevatel aastatel vähemalt 16%-line põlevkivi ressursitasu tõus?

Juhtuks see, et Eesti oludes väga suure tootmispotentsiaaliga valdkonnale tõmmataks kriips peale. Jah, me töötaksime edasi, aga ei saaks enam areneda ega investeerida. Kui küsimusele otse vastata, siis tuhanded seni korralikku palka teeninud inimesed jääks tööta ja riik eluliselt vajaliku maksutuluta. Seda just julgeoleku mõttes eriti olulises Ida-Virumaa piirkonnas. Erinevalt igasugustest taastuv- energia projektidest, millele riik peab alatasa peale maksma, ei pea VKG-d sendi eestki doteerima. Vastupidi, ainuüksi meie osa riigi SKT-st on 0,73%.

Ressursitasude nii äkilise tõstmise vastasuses olete vist Eesti Energiaga ühte meelt?

Jah, kahtlemata. See jutt, et meil on välisinvestorite järjekord ukse taga, on selge liialdus. Eesti ei ole enam välisinvestorite silmis nii ahvatlev paik nagu varem. Seda enam peaks hoidma neid ettevõtteid, kes on võimelised ka tegelikkuses riigikassat täitma. Väike- ja keskmine ettevõtlus, teenindussektor on vajalik, aga sealt ei laeku ega hakka kunagi laekuma nii palju makse kui suurtööstustest.

VKG lükkas riigi maksurahutuse tõttu edasi 400 miljoni eurose projekti

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa ütles, et tööstuses ei saa teha investeeringuid lähtuvalt emotsioonidest, oletustest või lootustest –ebastabiilse olukorra tõttu lükati edasi 400 miljoni eurone rafineerimistehase projekt.

„Meie investeeringud mõjutavad kaudselt ka paljusid teisi valdkondi, nii et meil ei ole võimalik riskantselt raha pööritada. See oleks vastutustundetu. Kui järgneva viie-kümne aasta orienteeruvad maksukulud on meie ja pankade jaoks liiga kõrged või võivad maksud ootamatult muutuda, siis jätame parem investeerimata," sõnas Rohumaa. VKG äri sõltub paljuski maailmaturu nafta barrelihinnast, mis on ebastabiilne ega sõltu Eestist. „See tähendab, et need hinnakujunemise komponendid, mis vähegi Eesti valitsusest sõltuvad, peaksid meie kui Eesti ühe vähese arvestatavama maavara töötleja jaoks olema pikaajaliselt selged."

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles Delfile keskkonnatasude kohta, et täpsed arvud pole veel paika pandud, ent ei pruugi tulla sellist muudatust, millega oleksid rahul nii kaevandajad, õlitootjad kui ka tööstusliku vee tarbijad. „Konflikt on sinna algselt sisse kirjutatud. Kaevandajad arvavad alati, et tasu võiks olla väiksem, need, kes taluvad koormust ja sellega seotud mõjusid, leiavad, et tasud võiksid olla palju kõrgemal. Meie ülesanne on kusagil tasakaal leida," märkis Pentus-Rosimannus, kes oli siiski nõus, et põlevkivi- ja ehitusmaavarade sektor annab paljudele tööd ja ka seda tuleb otsuseid langetades arvestada.

Viimati uuendatud 08.08.2014