Keskkonnaminister VKG nurinast: mida aasta lõpupoole, seda rohkem saab olema ettevõtjate lobbytööd keskkonnatasude tõusu vastu (ÄL, 08.07.14)

08.07.2014

www.arileht.ee

 

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus märkis Ärilehes VKG juhi Priit Rohumaa intervjuule kommentaariks, et mida lähemale keskkonnatasude paika saamise aeg jõuab, seda rohkem saab olema ettevõtjate lobbytöö selleks, et tasud maavarade kasutamiseks oleksid minimaalsed. Minister kinnitab, et keskkonnarasude eesmärk ei ole ettevõtjaid kunstlikult pitsitada.

Järgneb Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse kommentaar:

vähemalt aastani 2020 kehtivate keskkonnatasude konkreetsemad suurused peaksid paika saama ilmselt selle aasta lõpus-järgmise alguses. „Mida lähemale see aeg jõuab, seda rohkem saab kindlasti olema näha ettevõtjate ennetavat lobbytööd selleks, et taastumatu maavara kasutamise eest maksumaksjale makstava tasu kasv oleks minimaalne. Riigi eesmärk ei tohigi kunagi olla keskkonnatasudega lihtsalt kedagi kunstlikult "pigistada", aga meie kohustus on mõelda veidi kaugemale ja laiemalt, kui ühe või teise ettevõtte konkreetsed ajalised ärihuvid.
Keskkonnatasudel on täita vähemalt kolmesugune ülesanne: esiteks - tegu on taastumatule varale kehtiva hinnaga, mis tuleb seda kasutusse võtval ettevõttel maksumaksjatele kompenseerida. Jah, muidugi luuakse loodusvara kasutamisega uut väärtust, aga selle eest, et maksumaksja lubab täna ära kasutada vara, mille väärtus 50 või 100 aasta pärast ja tehnoloogia arenedes võib olla kordades suurem, tuleb maksta väärilist hinda.

Teiseks - tegu on kaevandamisega tekkivate nii otseste kui kaudsete mõjude hüvitamisega, vähesemale saastamisele ja kokkuhoidlikumale majandamisele suunava tasuga.

Kolmandaks - keskkonnatasu peab motiveerima maavara järjest nutikamalt ja järjest suuremat lisandväärtust andvalt kasutama. See ei tähenda, et tasu peaks muutuma selliseks, et ettevõtjatel tuleb tegevus lõpetada. Kindlasti mitte. Aga madal keskkonnatasu ei motiveeri ühtegi ettevõtet innovatsioonile, vaid annab täiesti äraspidise signaali. Viimastel aastatel on väga selgelt näha, kuidas näiteks põlevkivisektor panustab tõsiselt teadusarenduse tegevusse, otsib uusi ja järjest nutikamaid viise selle meie "musta kulla" kasutamiseks, maha jäetava keskkonnajälje vähendamiseks. Keskkonnatasude roll innovaatiliste lahenduse ja majanduskasvu tõukamisel on kindlasti oluline.

Üldisem maksupoliitika loogika on Eestis suunatud järjest vähesemale töö maksustamisele ja rangemale saastamise, tarbimise, loodusvara kasutamise tasustamisele. Nende põhimõtetega ollakse üldiselt päri ka kaevandajate ridades, aga seda tihti senikaua, kui tegu on üldiste põhimõtetega, mis konkreetset äri ei puuduta.

Põlevkivi puhul tuleb lisaks arvestada kindlasti ka sellega, et seda sektorit ei mõjuta üksnes kaevandamisõiguse tasu, vaid ka muudatused vee erikasutusõiguse tasudes, õhusaaste tasudes. Meie eesmärk on ikkagi leida mõistlik tasakaal nii me ühise rohelise elukeskkonna kaitsmise kui uut kasvu toova majandamise vahel.

Igasugused spekulatsioonid keskkonnatasude kasvu protsentide üle on praegu veel ennatlikud. Oleme endale appi võtnud ka Praxise, kelle ekspertiisi keskkonnatasu majandusliku mõju osas peame kindlasti oluliseks. Ilmselt sügise algul saame koos sektori ettevõtjatega sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusi vaadata ja siis juba arutada ka konkreetsete tasumäärade üle.

Viimati uuendatud 08.07.2014