Põlevkivitööstused kuulutavad hädaolukorda (Põhjarannik; 18.10.14)

18.10.2014

Allikas: Põhjarannik

ERIK GAMZEJEV

Eesti keemiatööstuse liidu kaudu korraldatav enneolematu propagandakampaania kuulutab, et kavandatav keskkonnatasude tõus hävitab põlevkivitööstuse ja toob muu hulgas kaasa 24 000 töökoha kadumise. Keskkonnaministeerium nimetab kampaania väiteid eksitavateks.

Eesti keemiatööstuse liidu väitel plaanib riik 2016. aastal tõsta keskkonnatasusid nii palju, et elektri ja õli tootmine ei tasu enam ära. Selle tagajärjel lõppeks Eestis oma elektri- ja õlitootmine.

Sotsiaalne katastroof

Ulatusliku kampaania käigus levitatakse eri kanalites ka videoklippi, kus VKG õlitehaste juures kõneleb dramaatilise muusika taustal paljude kolleegide ees Ojamaa kaevanduse mäetööde tehnoloog Arno Proode: "Üheskoos pöördume teie poole, sest me ei suuda mõista, kuidas on see võimalik, et põlevkivitööstuse sulgemise tõttu oleme Eestit viimas sotsiaalsesse katastroofi? Kuidas on see võimalik, et põlevkivi töötlemisest loobudes kaob Eesti riigi maksutuludest 250 miljonit eurot aastas? Ja mis saab meist, meie kodudest ja meie peredest, minu ja sinu julgeolekust? Ärme loobu meie riigi kõige hinnalisemast varast, sest meie õnn on meie maavarad!"

Keemiatööstuse liidu tegevjuht Hallar Meybaum kinnitas, et kampaania eesmärk on rõhutada põlevkivitööstuse tähtsust. "Mingeid muid eesmärke ei ole. Me ei õhutada vaenu. Me ei eksita avalikkust. Me ei sõdi keskkonnaministeeriumiga," väitis Meybaum.

Tema sõnul on põlevkivitööstus praegu järjest langeva nafta hinna tõttu sattumas väga keerulisse olukorda. "Maailmas lüüakse nafta hinda alla, et tampida Venemaad," leidis Meybaum. "Kuid see tabab väga valusasti ka siinseid põlevkivitööstusi."
Tema väitel on olukord sundinud põlevkiviettevõtteid asuma koostama kriisiplaane. "See tähendab nii investeeringute seiskamist kui paratamatult ka töökohtade kokkutõmbamist," kinnitas ta.

Kuigi keskkonnatasude osakaal nii elektrienergia kui põlevkiviõli tootmiskuludes ei ole kõige suurem, on see üks väheseid, mida on võimalik riigil mõjutada. "Nafta ja saastekvootide hinnad või dollari ja euro kurss kujunevad meist sõltumatult ning need on muutumas praegu põlevkivitööstuse jaoks väga ebasoodsaks. Seda enam oleks riigi poolt lühinägelik järsult tõusvate maksudega probleeme veelgi rohkem süvendada," ütles Meybaum.

Kuigi kõik kolm Eesti põlevkiviõlitootjat − VKG, Eesti Energia ja Kiviõli Keemiatööstus − on teeninud viimastel aastatel priskeid kasumeid, ei tähenda see Meybaumi hinnangul väga head elu. "Kasum peab olema, et hiigelsuurteks investeeringuteks võetud laene tagasi maksta. Pangad tahavad oma raha tagasi," märkis ta.

Avalikkusega manipuleerimine
Keskkonnaministeerium seevastu avaldas eile muret käimasoleva kampaania eksitava mõju pärast ja nimetas sellist avalikkusega manipuleerimist inetuks. Ministeerium lükkas ümber viis väidet, mida kampaania käigus jõuliselt levitatakse. Muu hulgas kinnitab reformierakondlase Keit Rosimannus-Pentuse juhitav ministeerium, et keskkonnatasud ei tõuse 2016. aastal hüppeliselt 16-32 protsenti, vaid 3-10 protsenti aastas.

Hallar Meybaumi hinnangul on keskkonnaministeeriumis küll tublid looduse kaitsjad, kuid nõrgad majandusanalüütikud.

Keskkonnaministri erakonnakaaslase, Ida-Virumaalt riigikogusse valitud Rein Aidma sõnul on põlevkivitööstused oma kampaania sõnumitega vindi üle võlli keeranud, kuid see ei tähenda, et probleemi ei oleks. "Praeguses võimuliidus ei soovi keegi põlevkivitööstuse kadumist. Mingil juhul ei tohi teha otsuseid, mis seaksid selle tööstusharu jätkumise ohtu. Kuid samas tuleb otsida ka mõistlikku tasakaalu keskkonnaga," märkis Aidma.

Kui palju kampaania maksma läheb ja kui palju eri ettevõtted sellesse raha panustavad, keemiatööstuse liit avaldama ei nõustunud.

Viimati uuendatud 18.10.2014