Teise maailmasõja järgne Kohtla-Järve - maailma suurim põlevkivi töötlemise ja kaevandamise keskus! (Delfi; 19.11.16)

21.11.2016

Allikas: Delfi; Toimetas: Linda-Riin Võeras, reporter www.FORTE.ee

Põlevkivi on juba 19. sajandi lõpust alates mänginud Eesti energiamaastikul suurt rolli. 20. sajandil alustati Kirde-Eestis ka suuremal skaalal kaevandamise ning töötlemisega. Peale Nõukogude okupatsiooni, kui suurendati tööstuse osakaalu Eestis, sai Kohtla-Järvest aga maailma põlevkivitööstuse musternäidis.

1919. aastal loodi Eestis Riiklik Põlevkivitööstus ja alustati selle laialdasema kaevandamisega. Praeguse Kohtla-Järve aladel alustati kaevandamisega 1924. aastal, kui Kohtla raudteejaama lähedale rajati põlevkiviõli tootmise vabrik. Nagu ikka tavaks sellisel puhul, hakkas vabriku lähedusse tekkima tagasihoidlik töölisasula.

 

Kohtla-Järve. Vaade Kohtla-Järve asundusele ja osale vabriku territooriumile<span class="right">Foto: Eesti Ajaloomuuseum</span>

Kohtla-Järve. Vaade Kohtla-Järve asundusele ja osale vabriku territooriumile Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Peale Nõukogude Liidu okupatsiooni võeti kogu tööstus suuremas mahus käsile - kasvas maavara tähtsus nii kütusena kui ka keemiatööstuses toorainena. Protsessi kiirendamiseks ning edendamiseks alustati ka tööliste sissetoomisega. Aastatel 1945-1949 tuli Nõukogude Liidust põhiliselt Kirde-Eesti aladele ligi 240 000 töölist, ning juba 1946. aastal sai Kohtla-Järve omale linnastaatuse.

Jahutusseadmed III põlevkivitööstuses<span class="right">Foto: Eesti Ajaloomuuseum</span>

Jahutusseadmed III põlevkivitööstuses Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Üsna lühikese aja jooksul, tööstuse sunnitud kiire arengu tulemusena, oli Eesti Entssüklopeedia sõnul Kohtla-Järvest saanud maailma suurim põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskus. 1948. aastal sai valmis ka põlevkivigaasi tehas, millel oli otseühendus Leningradiga ning 1949. aastal rajati Kohtla-Järvele ka soojuselektrijaam. Aastatel 1945-1955 kasvas Eestis tööstus kiiremini kui ülejäänud Nõukogude Liidus keskmiselt, kuid tööstuse mõju keskkonnale jäeti aruannetest välja.

Tuhamägi ja köistee<span class="right">Foto: Eesti Ajaloomuuseum</span>

Tuhamägi ja köistee Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Siiani on Eesti elanike arvult viies suurim linn tööstuse mõistes tähtsaim ning linna kodulehe andmetel on levinumateks ametiteks tänapäevalgi keemik ning kaevur. Pea kogu Eesti põlevkivienergia on Kohtla-Järve linnast sõltuv, ning moodustab enamuse meie riigi elektrienergiast.

Kohtla-Järve. "Kukruse" kaevandus. Sissekäik maaalusesse kaevandusse<span class="right">Foto: Eesti Ajaloomuuseum</span>

Kohtla-Järve. "Kukruse" kaevandus. Sissekäik maaalusesse kaevandusse Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Tüüpiline ventilatsiooni seade allmaa kaevanduses<span class="right">Foto: Eesti Ajaloomuuseum</span>

Tüüpiline ventilatsiooni seade allmaa kaevanduses Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Viimati uuendatud 21.11.2016