Terviseamet leiab, et tarbijad tunnevad halvasti uut kemikaalide märgistust

26.11.2012

Allikas: Terviseamet
26.11.12

Terviseamet teavitab oma kodulehel, et inimesed, nii Euroopas tervikuna kui ka Eestis, tunnevad kemikaalide märgistust halvasti. Väidete aluseks on Euroopa Komisjoni tellimusel eelmisel aastal läbiviidud uuringu tulemused. Sama uudist kajastas ka EKTL möödunud aastal, kui uuringu tulemused avalikustati. Sellest johtuvalt koostas EKTL tarbijate paremaks teavitamiseks ohumärgistust puudutavad brošüürid nii puhastus- ja pesuvahendite kui ka ehituskeemiatoodete kohta. Vaata brošüüre SIIT.

Terviseamet kajastab uuringut järgmiselt:
Uuring hõlmas 27 liikmesriigi tarbijaid erinevatest elanikkonnarühmadest ning selle eesmärk oli hinnata tarbijate arusaama uuest märgistusest ja nende ohualast käitumist.

Kui seniste toodetel olevate ohupiltide all on kirjas vastava ohu sõnaline seletus, siis uute piktogrammide juurde lisatakse ainult sõna „hoiatus“ või „ettevaatust“ ja ohu sõnaline seletus tuuakse ära etiketil ohuteabe all.

Eestis arvas 41% vastanutest, et piktogramm "nahaärritus"  tähendab keskkonnaohtu. Tegelikult näitab see piktogramm kemikaali kahjulikku mõju inimese tervisele. Kõrge valesti vastanute protsent võib olla seletatav inimeste üldise arvamusega, et peamiselt on kemikaalid keskkonnaohtlikud.
 

Samas 77% vastanutest väitsid, et nad ei ole piktogrammi "keskkonnaoht" varem näinud, kuigi see on väga sarnane seni kasutusel oleva ohupildiga.

Uues märgistussüsteemis võetakse kasutusele kaks täiesti uut piktogrammi: "terviseoht" ja "rõhu all olev gaas". Enamik Eesti vastajatest (64%) seostas piktogrammi "terviseoht" astma või hingamisraskusega, tegelikult hõlmab selle märgi tähendus veel teisigi tõsiseid terviseohte. Piktogramm, millel on kujutatud gaasiballooni, tähistab rõhu all olevat gaasi.

Eesti elanikud on Eurobaromeetri uuringu alusel kõige teadlikumad tarbijad. Siin teatakse, millised tooted on kemikaalid ja et nende kasutamiseks on vaja juhiseid. Teadmine üksi veel õiges suunas tegutsema ei pane, selgus samast uuringust, sest vaid pooltel juhtudel tunnistati, et etiketil olevat infot tõesti ka loetakse.

Võrreldes teiste liikmesriikidega pöörduvad paljud Eesti tarbijad kemikaali ohtlikkuse kohta info saamiseks pereliikmete ja sõprade poole. Terviseamet soovitab ikka alati ise lugeda toote etiketti ja järgida seal olevaid juhiseid.

*Eurobaromeetri uuring „SPECIAL EUROBAROMETER 360 Consumer understanding of labels and the safe use of chemicals“ viidi läbi Euroopa Komisjoni tellimusel

Loe lisaks: Eurobaromeetri uuring

 


Viimati uuendatud 11.10.2013