Debatt: Toetasin komisjoni ideed lühiajalise meetmena (ÄP; 14.05.13)

13.05.2013

Äripäev
14.05.2013

Ivari Padar
europarlamendi saadik, SDE

 

Europarlament hääletas maha Euroopa Komisjoni ettepaneku võtta ETS-kauplemissüsteemist välja osa süsinikukvooti.

Pooldav

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on olulisim tööstusheitme tõhusa vähendamise vahend. Alates teise kauplemisperioodi algusest 2008 on heitmeid vähendatud rohkem kui 10%. Esialgne poliitiline kavatsus oli luua turupõhine meede, mis tõstaks CO2 hinda ning mõjutaks seeläbi positiivselt investeeringuid vähese CO2-heitmega tehnoloogiasse ja taastuvenergiasse. Kuid heitme vähenemine teisel kauplemisperioodil on tingitud suurel määral majanduslangusest, kuna vähenes majandustegevus ja tootmine, nagu on märgitud komisjoni aruandes Euroopa CO2-turu olukorra kohta 2012. Samuti on majanduskriis toonud kaasa 955 miljoni suuruse saastekvootide ülejäägi, mis kasvab edasi.
 

Hinnalangus. Seetõttu on viimase 19 kuu jooksul ELi heitmekvoodi hind langenud 70% võrra. Selline hinnalangus ei võimalda piisavalt edendada säästvat teaduslikku ja tehnoloogilist innovatsiooni ning on muutunud teguriks, mis vähendab vähese CO2-heitmega tehnoloogiasse investeerimise stiimuleid, suurendades ohtu, et Euroopa Liit jääb kinni rohkelt saastet tekitavatesse taristutesse. Olukorra muutmiseks on vaja kasutada nii lühi- kui ka pikaajalisi meetmeid. Lühiajalise meetmena toetasingi 900 miljoni lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) ajutist eemaldamist Euroopa Liidu heitkoguste turult. See oleks ka tähendanud Eesti riigi eelarvelaekumiste kasvu 37 miljoni euro võrra aastatel 2013–2020, mida oleks saanud suunata puhaste tehnoloogiate kasutusele võtmiseks, sealhulgas näiteks tööstusettevõtete ja majapidamiste energiasäästumeetmetesse. 900 miljoni LHÜ püsival eemaldamisel aga suureneks võrreldes praeguse olukorraga riigi eelarvetulu üle 100 miljoni euro.

Hirmud. Parlamendi otsus ajutist kvoodieemaldamist mitte toetada suurendab praegu aga näiteks energeetikasektori investeeringute ebakindlust, sest Euroopa kliimapoliitika tulevik on ebamäärane. Kuni pole teada, milliseks kujuneb kasvuhoonegaaside kvoodi hind, ei julge investorid paigutada raha uutesse elektrijaamadesse. Valitseb ka kartus, et üleeuroopaline süsteem asendatakse riikide enda kliimapoliitikaga, mis tükeldab ühise energiaturu, mistõttu kannatab tarbija.

Viimati uuendatud 11.10.2013