Eesti Keemiatööstuse Liidu arvamus Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõu kohta

Pexels

EKTL esitas 7. septembrli 2023 Rahandusministeeriumile alljärgneva arvamuse riigilõivuseaduse muutmise eelnõu kohta:

Eesti keemiatööstuse Liit tänab 5. septembril teadmiseks saadetud Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse
muutmise eelnõu ja seletuskirja eest, mille kohta on võimalik arvamust avaldada kuni 7. septembrini
2023.a

1. Juhime kõigepealt tähelepanu, et väga suurt osa Eesti ettevõtetest mõjutava seaduseelnõu puhul
on arvamuse avaldamiseks kaks päeva aega andmisel tegemist hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja jämeda eiramisega.

2. Tasumäärade tõstmise peamiseks põhjenduseks on seletuskirjas kirjutatud, et keskkonnalubade
kallinemine on tingitud menetluskulude kasvust. Juhul, kui eelnõuga kavandatavad kõrgemad
riigilõivud suunatakse konkreetselt keskkonnakaitselubade menetlemise kiirendamisse, siis omab
muudatus ettevõtetele ka positiivset mõju. Paraku me eelnõu seletuskirjast ei loe seda positiivset
mõju välja. Enamus menetlusest käib elektrooniliselt keskkonnakaitselubade taotluste poolautomaatseks
menetlemiseks loodud infosüsteemis KOTKAS ning sinna andmete sisestamise teeb ära
loa taotleja.

3. Menetluskulude kallinemise selgitused ja esitatud põhjendused pole arusaadavad. Nii mitmekordne
riigilõivude tõus vaid mõni aasta peale viimast tõstmist viitab pigem asjaolule, et probleeme on töö
efektiivsuses ja struktuuris. Teeme ettepaneku jätta punktid 14 ja 20 eelnõust välja, st. et jääksid
kehtima senised riigilõivumäärad, kuniks on tuvastatud ja likvideeritud struktuursed puudujäägid
Keskkonnaameti töös.

4. Juhul, kui eelnõu punktid 14 ja 20 jäetakse eelnõusse sisse, siis tuleb need sõnastada nii, et
ettevõtetelt kogutaks riigilõivu vaid nende toimingute läbiviimise eest, millede läbiviimist
riigiasutuselt taotletakse. Kui tööstusettevõte soovib muuta nt. nelja valdkonda sisaldaval
kompleksloal neist ainult ühe valdkonna andmeid, siis tuleb praeguses eelnõus välja pakutud
sõnastuses hakata selle eest riigilõivuks maksma kõigi valdkondade andmete muutmise ulatuses ehk
19720*0,5*0,8=7888 eurot.
Seoses sellega teeme eelnõu punktide 14 ja 20 eelnõusse jätmise korral ettepaneku sõnastada
riigilõivuseaduse paragrahvi 124 tekst järgmiselt:
„(1) Keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksluba) taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
lähtuvalt taotletavast tegevusest ja sellest, mitme järgmise valdkonna andmed loale kantakse või loal
muudetakse:
1) tööstusheite seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud andmed – 4930 eurot;
2) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1 sätestatud andmed – 4930 eurot;
3) veeseaduse §-s 193 sätestatud andmed – 4930 eurot;
4) jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 sätestatud andmed – 4930 eurot.

Nimetatud ettepanek kiirendaks kompleksloa menetlust, kuna loa muutmise taotluse puhul ei hakkaks
Keskkonnaamet muutumatuks jäetud eriosasid üle vaatama. Selliselt riigilõivude kogumine oleks
õiglane olukordades, kus ettevõte taotleb mitut valdkonda sisaldava kompleksloa muutmist ainult
eraldiseisvas valdkonnas.

Lugupidamisega
Hallar Meybaum
tegevdirektor