EKTL: saastaja maksab põhimõtte rakendamisel tuleb tagada proportsionaalsus ja konkurentsivõime

Eesti Keemiatööstuse Liit esitas seisukohad Kliimaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse tellitud analüüsi mustandile „Saastaja maksab põhimõtte rakendamine veemajanduses“. EKTL toetab saastaja maksab põhimõtet kui Euroopa Liidu keskkonnapoliitika olulist alustala ning peab tähtsaks veekeskkonna hea seisundi saavutamist. Samas rõhutab liit, et keskkonnapoliitika kujundamisel tuleb võrdselt arvestada ka proportsionaalsuse, õiguskindluse, võrdse kohtlemise ja ettevõtluse konkurentsivõime põhimõtteid.

EKTL hinnangul lähtub analüüsi lähteülesanne eeldusest, et saastaja maksab põhimõtet tuleb veemajanduses võimalikult laialdaselt rakendada. Selline lähenemine kaardistab ühe konkreetse poliitikasuuna võimalusi, kuid ei võrdle alternatiivseid lahendusi ega hinda, milline meetmete kombinatsioon aitaks keskkonnaeesmärke saavutada kõige tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt. Liidu arvates peaks poliitikakujundamine põhinema erinevate lahenduste võrdleval analüüsil, mitte üksnes ühe põhimõtte maksimeerimisel.

Olulise tähelepanekuna toob EKTL esile, et ka analüüsi enda tulemused näitavad suurimaid lünki saastaja maksab põhimõtte rakendamises hajureostuse valdkondades, eelkõige põllumajanduses, metsanduses, kalanduses ja vesiviljeluses. Tööstusettevõtted on samal ajal juba hõlmatud ulatusliku regulatiivse süsteemiga, mis sisaldab keskkonnalubasid, heitenorme, seirekohustusi, keskkonnatasusid ning investeeringuid keskkonnakaitsesse. Seetõttu ei näe EKTL analüüsis põhjendust täiendavate koormiste suunamiseks eelkõige tööstussektorile.

EKTL juhib tähelepanu ka vajadusele eristada selgelt „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“ põhimõtteid. Liidu hinnangul on tegemist erinevate eesmärkide ja õigusliku sisuga instrumentidega. Keskkonnakahju või saastamise eest tasumine ei ole samaväärne loodusvara kasutamise eest makstavate tasudega ning nende mõistete ühendamine võib viia eksitavate järeldusteni poliitikameetmete kujundamisel.

Samuti peab EKTL oluliseks vältida nn topeltinternaliseerimist ehk olukorda, kus sama keskkonnamõju eest tuleb ettevõtetel tasuda mitme erineva meetme kaudu. Enne uute tasude või kohustuste kehtestamist tuleb hinnata, kas tegemist on tegelikult seni katmata keskkonnakuluga või juba olemasolevate nõuete dubleerimisega.

Liidu hinnangul peavad kõik tulevased meetmed põhinema põhjalikul mõjuhinnangul. Lisaks keskkonnamõjule tuleb hinnata mõju ettevõtete konkurentsivõimele, investeeringutele, halduskoormusele ning Eesti majandusele tervikuna. EKTL rõhutab, et keskkonnatasude suurendamine ei ole automaatselt parim ega eelistatud viis saastaja maksab põhimõtte rakendamiseks. Sama eesmärki võivad sageli aidata saavutada tehnoloogilised lahendused, investeeringutoetused või vabatahtlikud kokkulepped.

EKTL peab eriti oluliseks kvaliteetse ja kontrollitava andmestiku olemasolu. Euroopa Liidu hiljutised kogemused, sealhulgas asulareovee puhastamise direktiivi raames loodud laiendatud tootjavastutuse süsteemi ümber tekkinud vaidlused, näitavad, et ebapiisavad või ebatäpsed lähteandmed võivad viia ebaõiglaste ja kulukate regulatsioonideni. Seetõttu peavad kõik uued meetmed tuginema teaduslikult kontrollitud andmetele, läbipaistvale metoodikale ning huvirühmade kaasamisele.

EKTL leiab kokkuvõttes, et keskkonnaeesmärkide saavutamine peab käima käsikäes õigusliku selguse, majandusliku tasakaalu ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime säilitamisega. Liit on valmis osalema edasistes aruteludes ning panustama lahenduste väljatöötamisse, mis on ühtaegu tõhusad, proportsionaalsed ja teaduspõhised.