Uudis

Euroopa konkurentsivõime taastamine lihtsama ja tõhusama õigusraamistiku abil

Pexels

Euroopa keemiatööstuse katusorganisatsioon CEFIC avaldas veebruari lõpus positsioonipaberi, mis sõnastab 6 peamist probleemi ja ettepanekud nende lahendamiseks. 

Dokument keskendub Euroopa konkurentsivõime parandamisele, rõhutades vajadust lihtsustada ja kiirendada regulatiivseid protsesse. Euroopa Komisjon plaanib uusi meetmeid, mis vähendaksid ettevõtete haldus- ja regulatiivset koormust, et muuta äritegevus Euroopas kiiremaks ja tõhusamaks. Dokumendis analüüsitakse EL-i õigusraamistiku kitsaskohti ning esitatakse kuus peamist valdkonda, kus on vajalikud muudatused ja praktilisemad lahendused.

Peamised probleemid ja ettepanekud nende lahendamiseks:

  1. Jätkusuutlikkuse aruandlus (CSRD – Corporate Sustainability Reporting Directive)

    • Hetkel on ettevõtetele seatud suured aruandluskohustused, mis toovad kaasa märkimisväärseid kulusid.
    • Vajalik on lihtsustada sektori-spetsiifilisi jätkusuutlikkuse aruandluse standardeid ja vähendada bürokraatiat.
    • EL-i ettevõtted peaksid olema ajutiselt vabastatud EL-i taksonoomia aruandlusnõuetest, kuni lahendatakse senised probleemid ja ebakõlad.
    • Aruandlusnõuete täitmine toob ettevõtetele ligi 1,7 miljardit eurot ühekordseid kulusid ja veel 1,7 miljardit eurot iga-aastaseid kulusid.

  2. Hoolsuskohustuse direktiiv (CS3D – Corporate Sustainability Due Diligence Directive)

    • See direktiiv võib ettevõtetele kaasa tuua suuri õiguslikke riske ja halduskoormust.
    • Vajalik on direktiivi konkurentsivõime hindamine ning lihtsustamine, et täpsustada kohustusi ja vähendada ettevõtete vastutuse ulatust.
    • Uute reeglite jõustumine tuleks edasi lükata, kuni viiakse läbi põhjalik analüüs.

  3. Jäätmed ja ringmajandus

    • Vajalik on toetada keemilise ja mehaanilise ringlussevõtu tehnoloogiate kiiremat kasutuselevõttu.
    • EL peaks kehtestama ühtsed reeglid ringlussevõetud plastide massibilansi arvestuseks ja ühtlustama jäätmete "lõpp-staatuse" kriteeriumid, et lihtsustada tööstuslikku taaskasutust.
    • Praegune regulatiivne ebamäärasus takistab uute ringmajanduse lahenduste rakendamist.

  4. Energia- ja kliimapoliitika

    • Tööstuse konkurentsivõime tagamiseks tuleb energiakulud viia teiste maailmajagudega võrreldavale tasemele.
    • Heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) ja süsinikupiirimaksu (CBAM) regulatsioone tuleks lihtsustada, et vähendada ettevõtete halduskulusid.
    • Tuleb tagada, et need mehhanismid ei sea EL-i ettevõtteid ebasoodsasse olukorda võrreldes väliskonkurentidega.

  5. Kemikaalipoliitika

    • Kehtivate kemikaalimääruste koostoime teiste EL-i poliitikatega vajab paremat koordineerimist, et vältida ebamäärasust ja investeerimisotsuste venimist.
    • Uus klassifitseerimis- ja märgistamisreeglite (CLP) määrus on tekitanud praktilisi probleeme, näiteks liiga jäikade fondinõuete tõttu keemiliste ainete siltidel.
    • Vajalik on prognoositavam regulatiivne keskkond, et võimaldada innovatsiooni ja investeeringuid keemiatööstusesse.

  6. Tööstusheite poliitika (Industrial Emissions Directive – IED)

    • Uued nõuded lisavad tööstusettevõtetele olulisi administratiivseid kohustusi, näiteks keskkonnajuhtimissüsteemide (EMS) integreerimise keskkonnalubade menetlustesse.
    • See võib pikendada lubade taotlemise ja kinnitamise protsessi, kuigi tegelik vajadus on just lubade menetlemise kiirendamine.
    • EMS-i nõudeid tuleks hallata eraldi, et vältida tööstusprojektide lubade kinnitamise venimist.

Täiendavad sektoripõhised probleemid

Lisaks toodi dokumendis välja veel spetsiifilised probleemid eri tööstussektorites, näiteks:

  • Biotsiidid – andmekaitseküsimused.
  • Joogiveega kokkupuutuvad materjalid – vajadus kohustusliku kulude ja andmete jagamise mehhanismi järele.
  • Pesuainete regulatsioon – vajadus ühtlustada reeglid REACH-määrusega.

Haldusprotsesside kiirendamine ja digiteerimine

  • Paljude regulatsioonide keerukus ei tulene mitte õigusaktidest endist, vaid nende rakendamisest ja tõlgendamisest.
  • Vaja on kiirendada ja lihtsustada haldusprotsesse, näiteks tööstuslubade ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu loa taotlemist.
  • Digitaliseerimine võiks aidata standardiseerida ja kiirendada regulatiivseid protsesse.
  • EL-i Net Zero Industry Act rakendamine on proovikivi, mis näitab, kas EL suudab oma halduspraktikaid tõhusamaks muuta.

Kokkuvõte

Dokument rõhutab, et EL-i konkurentsivõime sõltub eelkõige lihtsamatest ja kiirematest õigusprotsessidest. Mitmes valdkonnas – jätkusuutlikkuse aruandlusest ja jäätmekäitlusest kuni tööstuslubade menetlemiseni – on võimalik võtta kiireid ja konkreetseid meetmeid, mis vähendaksid ettevõtete halduskoormust ning soodustaksid investeeringuid ja innovatsiooni. Digiteerimine ja haldusprotsesside ühtlustamine võiksid aidata parandada EL-i tööstussektori konkurentsivõimet, muutes regulatsioonid praktilisemaks ja prognoositavamaks.

Vaata täpsemalt SIIT.