Keemiatööstuse manifest ELi järgmise valitsemistsükli 2024–2029 jaoks

2024. aasta on märkimisväärne aasta, kuna see tähistab Euroopa Parlamendi valimisi ja uue institutsioonilise tsükli algust.

ELi institutsioonid on alustanud sisemist tööd oma vastavate poliitiliste prioriteetide sõnastamiseks järgmiseks õigusloomeperioodiks (2024–2029): Euroopa Komisjon tegeleb juba sisemiselt poliitilise programmi formuleerimisega; EL-i parlamendi poliitilised jõud on alustanud sisemisi arutelusid ja protsesse, mis viivad nende manifestideni ning EL-i nõukogu on alustanud arutelusid EL-i strateegilise tegevuskava 2024-2029 üle.

Kõnealuse järgmise institutsioonilise tsükli alguseks on ka Cefic koostanud keemiatööstuse manifesti "Jõudude ühendamine kliimaneutraalse ja konkurentsivõimelise Euroopa nimel":

Keemiatööstuse manifest

2019. aastal oli ELi keemiatööstus üks esimesi, kes toetas ELi rohelist kokkulepet ja on juba alustanud enneolematut „topeltkaksik-” üleminekut; muutuda kliimaneutraalseks, ringseks, digitaalseks ning minna üle ohututele ja kestlikele kemikaalidele. Lootsime, et kujuneb välja seadusandlik keskkond, mis toetab meie üleminekut, tuginedes teadmisele, et keemiatööstus, oma olulisusega peaaegu kõigi teiste väärtusahelate jaoks majanduses, on ülemineku peamiseks võimaldajaks, milleta süsinikuneutraalsuse saavutamine on võimatu.

„Euroopa roheline kokkulepe on meie uus kasvustrateegia – majanduskasvuks, mis annab rohkem tagasi kui võtab... Me kõik saame olla üleminekuga seotud ja me kõik saame võimalustest kasu lõigata. Aitame oma majandusel olla ülemaailmne liider, liikudes esimesena ja liikudes kiiresti“.

URSULA VON DER LEYEN ; detsember 2019

Kiirkerimine aastasse 2023: kliimamuutuste kavad on suures osas paigas, samuti ELi üleminekutee keemiatööstuse jaoks. Plaanide elluviimist takistab aga ebasoodne investeerimiskliima Euroopas. Euroopas valitseb tööstusinvesteeringute jaoks lootusetu äristiimulite puudumine, mille põhjuseks ei ole mitte ainult ootamatu energiakriis, vaid ka märkimisväärne ebakindlus, mis on tingitud ebakoherentsetest ja sageli liiga üksikasjalikest seadusandlikest ettepanekutest.

Ootame, et järgmine Euroopa Komisjon töötaks kiiresti välja need vajalikud äristiimulid erasektori investeeringute toomiseks Euroopa tööstuse ümberkujundamisse lühiajalises perspektiivis ja lahendaks kiireloomulised väljakutsed, nagu kõrged energiakulud, uus konkurents tööstusinvesteeringute pärast teiste majandustega ning muutuv ja väga keeruline regulatiivne raamistik, mis kõik jätkuvalt vähendavad prognoositavust ettevõtete jaoks.

Pika investeerimistsükliga tööstusharudes, nagu keemiatööstus, tuleb lähiaastatel langetada olulised investeerimisotsused, tagamaks, et meie tööstus saab aidata saavutada ELi 2030. aasta eesmärke. Komisjoni järgmine mandaat annab viimase võimaluse saavutada Euroopa tööstuse renessanss õigeaegselt, et täita 2030. aasta kliimaeesmärk.

Euroopa Komisjoni töö aastatel 2024–2029 peaks keskenduma Euroopa muutmisele konkurentsivõimeliseks majanduseks, mis meelitab ligi investeeringuid selle tööstuse ümberkujundamisse. See ümberkujundamine, mida toetab tugevdatud ELi ühtne turg, loob kaasaegseid ja kestlikke töökohti ning saavutab õitsengu uues kliimaneutraalses majanduses.

MEIE PRIORITEEDID KLIIMANEUTRAALSE JA KONKURENTSIVÕIMELISE TÖÖSTUSE JAOKS

1. TAASTUVENERGIA KÜLLUS JA TOORAINE SÕLTUMATU PIISAVUS

Euroopa tööstus on muutunud haavatavaks ja selle konkurentsivõime on ohus, kuna EL sõltub kolmandatest maadest pärit energiast ja loodusvaradest. Näiteks 2021. aastal kaeti üle poole ELi energiavajadusest impordiga.

Juurdepääs taskukohasele ja külluslikule energiale on ELi keemiatööstuse tõhusaks toimimiseks ja kliimaneutraalse tööstuse saavutamiseks järgmistel aastakümnetel ülioluline. EL peaks seadma esikohale energiaallikatele ligipääsu kindlustamise ning toetama piiriülese elektrivõrgu laiendamist ja energiasalvestite rajamist.

Keemiatööstus sõltub suuresti ka sellistest toorainetest nagu mineraalid, metallid ja muud lähteained, mida sageli imporditakse kolmandatest riikidest. Seetõttu peaks komisjon seadma esikohale poliitika, mis ühelt poolt tugevdab partnerlust ressursirikaste riikidega ja teisest küljest kiirendab ringmajanduse lahenduste kasutuselevõttu, et vähendada meie sõltuvust impordist.

Vabakaubanduslepingud või muud tüüpi lepingud peaksid tagama tööstusele elutähtsad tarned ning võimaldama keemiatööstusel pääseda uutele turgudele ja suurendada eksporti. EL peaks seadma prioriteediks vabakaubanduslepingute läbirääkimised ja ratifitseerimise peamiste kaubanduspartneritega, nagu MERCOSUR, India ja ASEAN, ning püüdma algatada uusi läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega.

2. TAASTUVA JA RINGSE SÜSINIKU TARNETE SUURENDAMINE

ELi ambitsioonikate kliima- ja ringluseesmärkide saavutamiseks tuleb meil loobuda fossiilsetest süsinikuallikatest ja uurida säästvamaid ja taastuvaid süsinikuallikaid. Euroopa võib olla teejuhiks taastuva süsiniku hankimisel: parandades oma jäätmete kogumise ja ringlussevõtu tehnoloogiaid ning pakkudes ka kooskõlalist ja toetavat regulatiivset lähenemisviisi taastuva ja ringse süsiniku allikatele.

Komisjon peab tagama kõigi olemasolevate ringse ja taastuva süsiniku tootmise tehnoloogiate, sealhulgas keemilise ringlussevõtu, kasutamise laiendamise ning töötama välja kõikehõlmava Ringsüsiniku Strateegia, mis muu hulgas stimuleeriks ka süsiniku sidumise ja kasutamise (CCU) tehnoloogiaid ning biopõhiste lähteainete kasutamist.

3. EUROOPA MUUTMINE ATRAKTIIVSEKS TÖÖSTUSSE INVESTEERIMISEKS

Et ettevõtted saaksid ELis investeerida uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamisse ja  kasutuselevõtmisse, vähese heitega tootmisse ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvatesse töökohtadesse, peab Euroopa olema teiste piirkondadega võrreldes konkurentsivõimeline. Kõikide ELi meetmete eesmärk peab olema toetada tööstuse jõupingutusi, et tagada neile elujõulised ärimudelid süsinikdioksiidiheite vähendamise investeeringute jaoks.

Hiljutised investeerimisprogrammid, nagu USA inflatsiooni vähendamise seadus, muudavad teised piirkonnad investeerimise jaoks atraktiivsemaks ja nõuavad ELilt kiireloomulisi meetmeid. Rohkem tuleb ära teha, et suurendada nõudlust vähese CO2-heitega toodete järele, tagades samal ajal ka süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise/kasutamise võimsuse ja infrastruktuuri piisava kättesaadavuse.

Rohelisele tööstusele üleminek nõuab tohutuid investeeringuid nii era- kui ka avalikult sektorilt, kuid praegune ELi riigiabi raamistik takistab neid mõnikord. Komisjon peaks läbi vaatama kehtivad riigiabi nõuded, et lihtsustada liikmesriikide poolt tööstusprojektide rahastamist selliste investeeringute ülemaailmse konkurentsi kontekstis. Samuti tuleks lihtsustada tööstusprojektide jaoks ELi rahastamisvahendite ligipääsetavust ja tagada piisav olemasolu.

Pärast Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kokkulepet ülemaailmse maksustandardi kohta peaks komisjon algatama ELi arutelud, et kehtestada kogu Euroopas konkurentsivõimeline maksutase, mis meelitaks ligi erainvesteeringuid ja viiks lõpule kapitaliturgude liidu.

4. ÜLEMINEKU JAOKS ÜHTSE TURU TUGEVDAMINE

Komisjon peaks tegema kõik endast oleneva, et ELi ühtset turgu veelgi tugevdada. ELi ühtne turg on Euroopa CO2-heite vähendamise ja ringluse suurendamise võimaldaja ning elujõulise investeerimisplaani jaoks hädavajalik. Euroopa majandus on täpselt nii tugev, kui tugev on tema ühtne turg. Kuid praktikas oleme näinud ühtse turu suurenenud killustatust, mis on sageli tingitud ELi õigusaktide riiklikust rakendamisest. See suundumus peab muutuma, kuna see aeglustab ulatuslikku ümberkujundamist.

5. INNOVATSIOONIRAAMISTIKU NUTIKAMAKS MUUTMINE

Euroopa ambitsioon olla teadmiste loomise keskpunkt sõltub tema teaduse ja tehnoloogilise innovatsiooni kvaliteedist. Seetõttu peaks komisjon seadma esikohale poliitikad, mis edendavad innovatsiooni, uute lahenduste kasutuselevõttu ja koostööd väärtusahelate lõikes. ELi innovatsiooni tegevuskava juhtpõhimõtted peavad keskenduma tehnoloogilise avatuse edendamisele, pragmaatilisusele ja liiga üksikasjaliku reguleerimise vältimisele, keskendudes samal ajal soovitud tulemustele. Sagedamini tuleks kasutada lähenemisviise, mis soodustavad uuenduslike lahenduste katsetamist, näiteks regulatiivse liivakasti laialdasem kasutamine.