Mured uute keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisega PFAS-ile pinna- ja põhjavees

EKTL pöördus kliimaministeeriumi poole, et jagada keemiatööstuse muresid seoses plaaniga kehtestada vee raamdirektiivi muutmise raames uued keskkonnakvaliteedi standardid PFAS ainerühmale. 

2022. aasta oktoobris esitas Euroopa Komisjon (EK) direktiivi ettepaneku, millega muudetakse vee raamdirektiivi, põhjavee direktiivi ja keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi. EK pakkus oma ettepanekus keskkonnakvaliteedi standardiks (EQS) 0,0044 µg/l 24 PFAS-i kohta pinna- ja põhjavees, väljendatuna PFOA ekvivalendina. Kavandatud keskkonnakvaliteedi standard on äärmiselt madal ja tuleb märkida, et EK ega Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC), kes jälgis ettepaneku ettevalmistamist toetavat teaduslikku analüüsi, ei võtnud arvesse analüütiliste meetodite puudumist sellise taseme mõõtmiseks.

Euroopa Parlament esitas ettepaneku kohta mitu muudatusettepanekut. Üks neist hõlmas taotlust EK-le töötada välja pinna- ja põhjavee keskkonnakvaliteedi standard kogu PFAS-i jaoks (mitte ainult 24 PFAS summale).

EK andis Teadusuuringute Ühiskeskusele ülesandeks koostada toimik 2023. aasta lõpuks ja Teadusuuringute Ühiskeskus uurib praegu metoodikat, et tuletada kogu PFAS-i jaoks uus keskkonnakvaliteedi standard. Üks selle tuletamiseks pakutud meetoditest on kasutada joogiveedirektiivi (DWD) alusel olemasolevat väärtust ning laiendada seda pinna- ja põhjaveele. Lisaks on Teadusuuringute Ühiskeskusel palutud uurida, kas 24 PFAS-i praegusesse keskkonnakvaliteedi standardisse saab lisada täiendava PFAS-i, trifluoroäädikhappe (TFA).

On viis punkti, kus saab parandada 24 PFASi kavandatud keskkonnakvaliteedi standardit ja kogu PFASi võimalikku EQS-i:

1. „kogu-PFAS” määratlus vajab täiendavat selgitust.

2. Vaja on täiendavaid analüüsimeetodeid. Praegu ei ole saadaval ühtki analüüsimeetodit PFAS-i rühmade väga madalate kontsentratsioonide kvantifitseerimiseks vees (või mõnes muus keskkonnas).

3. Mõju tööstuslubadele: keskkonnakvaliteedi standardite ja tööstusheite direktiivis (IED) nii praeguses kui ka uuesti sõnastatud versioonis loetletud loatingimuste vahel on selge seos. Paljud PFAS-id pärinevad tarbijatoodetest ning väga madalad kontsentratsiooniväärtused võivad niigi olla ületatud teatud veekogudes - see tähendab, et paljud load ei vastaks enam heitetasemetele. 

4. TFA: kuigi see võiks sisalduda vee raamdirektiivis (WFD), kuna 24 PFAS-i loetelu on dünaamiline, peaks selle lisamine ja keskkonnakvaliteedi standard põhinema selle teadaolevatel omadustel, mõjul tervisele ja keskkonnale. samuti analüütilis(t)e seiremeetodi(te) olemasolul.

5. Tagajärjed vee raamdirektiivile: EÜ väljapakutud uue keskkonnakvaliteedi standardi ja „üks üle, kõik üle põhimõtte” rakendamisega avaldatakse veekogude arengule mõju, mis näitab, et enamik veekogusid ei suuda saavutada head seisundit, kuna 24 PFAS-i rüha või PFAS-i koguväärtuse mõõtmiseks ei eksisteeri analüütilisi meetodeid.

Ettepanekud edasiseks tegevuseks
Soovime jagada liikmesriikidele kaalumiseks järgmisi ettepanekuid:

• Määrata EQS-id eraldiseisvatele PFAS-i ainetele, millel on täna saadaval usaldusväärsed analüüsimeetodid, võttes arvesse, et 24 PFAS-i ja/või kogu PFAS-i mõõtmiseks puuduvad analüüsimeetodid.
• Keskenduda 10-le kõige olulisemale PFAS-ainele, mida liikmesriigid on viimastel aastatel tuvastanud, kuna need lisati põhjaveedirektiivi jälgimisnimekirja. Keskkonnakvaliteedi standardeid tuleks kohaldada aine kaupa, mitte PFASide summana, võttes arvesse nende ökotoksilisust.
• Lisada pinna- ja põhjavee jälgimisnimekirja, mida liikmesriigid peavad jälgima, teisi PFAS-aineid.
• Paralleelselt tuleks välja töötada uusi ja tundlikumaid analüüsimeetodeid.

Vaata täpsemaid selgitusi ja ettepanekuid CEFIC koostatud dokumendist.