Olmejäätmete nõutud ulatuses ringlusse võtt on tugeva kahtluse all

Äripäev kirjutas 26. septembril, et Eestit võib ees oodata prügitrahv ning et Keskkonnaministeeriumi poolt välja pakutavad lahendused on saanud ettevõtjate raevuka reaktsiooni osaliseks. 

„Muudatuste mõjud on analüüsimata,“ „taunime ministeeriumi käitumist,“ „riik teeb olulisi otsuseid, hindamata muudatuste mõju,“ kirjutasid kaubandus-tööstuskoda, keemiatööstuse liit, toiduainetööstuse liit ja kaupmeeste liit riigikogu keskkonnakomisjonile.

Muret tekitav muudatus nõuab, et pakendiorganisatsioonid tagaksid kõigi tagatisrahata pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise nende jäätmevaldajate (eramajad, korteriühistud, juriidilised isikud, kes ei ole pakendiettevõtjad) juurest, kus on korraldatud jäätmevedu, kusjuures pakendijäätmete äravedu peab toimuma vähemalt sama sagedusega kui segaolmejäätmete äravedu.Liitude hinnangul suurendab pakendijäätmete tasuta äravedu ja käitlemine ühiskonna kogukulusid minimaalselt 10,6 miljoni euro ulatuses aastas. See pakendiorganisatsioonidele pandav kohustus tuleks aga kinni maksta ettevõtetel, mis tagatisrahata pakendeid turule saadavad.

Märkimisväärsed kulud tulevad liitude hinnangul ka inimestele. "Kui iga maja juurde tuleb osta üks pakendikonteiner, siis selle ühekordne kogukulu on ligikaudu 15 miljonit eurot. Kui kõik majad eelistavad prügikonteineri ostmisele rentimist, siis selle kogukulu on aastas pea 5 miljonit eurot,“ seisab kirjas.

Ka jääb lobirühmadele arusaamatuks, mida saavutatakse, kui lihtsalt pakendid jäätmetest eraldada, aga edasise ringlussevõtu jaoks midagi ei tehta. Sest sellisel juhul läheksid pakendid ikkagi Irusse või tehtaks neist jäätmekütust.

Vaata Äripäeva terviklikku artiklit siit.