Roheväidete direktiiv: EL Nõukogu leppis kokku oma seisukoha
Nõukogu võttis 17.06.24 vastu oma seisukoha (üldine lähenemisviis) roheväidete direktiivi suhtes, mille eesmärk on käsitleda rohepesu ja aidata tarbijatel teha toodete ostmisel või teenuste kasutamisel tõepoolest keskkonnahoidlikumaid otsuseid.
Direktiivis on sätestatud sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise, edastamise ja kontrollimise miinimumnõuded.
Uus ettepanek puudutab konkreetselt sõnaselgeid keskkonnaväiteid (kirjalik või suuline tekst) ja keskkonnamärgiseid, mida ettevõtjad kasutavad vabatahtlikult oma keskkonnahoidlikkuse turundamisel ning mis hõlmavad toote või kaupleja keskkonnamõju, -aspekte või -toimet. Seda kohaldatakse ka olemasolevate ja tulevaste, nii avaliku kui ka erasektori keskkonnamärgisesüsteemide suhtes.
Üldises lähenemisviisis tehakse vahet sõnaselgete keskkonnaväidete ja keskkonnamärgiste vahel, et selgelt määratleda kummagi suhtes eraldi kohaldatavad kohustused, sealhulgas nõuded, mida kohaldatakse mõlema suhtes.
Üldises lähenemisviisis säilitatakse aluspõhimõttena sõnaselgete keskkonnaväidete ja keskkonnamärgiste eelkontroll, nagu on ette nähtud komisjoni algses ettepanekus. See tähendab, et kõiki roheväiteid peavad enne avaldamist kontrollima sõltumatud kolmandatest isikutest eksperdid.
Komisjoni ettepanekule täiendavalt soovib Nõukogu kehtestada lihtsustatud menetluse, et vabastada teatavat liiki sõnaselged keskkonnaväited kolmanda isiku poolsest kontrollist: sellist tüüpi väidete puhul peaksid äriühingud tõendama oma vastavust uutele normidele, täites tehnilise dokumendi, mis tuleb esitada enne väite avalikustamist.
Lihtsustatud menetlust võib kohaldada neljale väidete kategooriale, nimelt (i) väited seaduslike miinimumnõuete ületamise kohta, (ii) keskkonnamärgistel põhinevad väited, (iii) nõuded ühise põllumajanduspoliitika kohaste sekkumiste kohta ja ( iv) teatavat tüüpi selgesõnalised keskkonnaalased väited, mis on määratletud komisjoni vastuvõetavates rakendusaktides.
Nelja väidete kategooria jaoks võetakse kasutusele erinevad põhjendamismeetodid, mis kõik nõuavad põhjendatuse hindamist enesedeklaratsiooni kaudu, mille täidab väite esitanud kaupleja ja mille jaoks on ette nähtud konkreetne tehniline eridokumentatsioon.
Erinevalt Komisjonist soovib Nõukogu oma lähenemisviisi kohaselt, et kontrollitakse ka mikroettevõtjaid, kuid neil on normide täitmiseks aega 14 kuud rohkem kui teistel ettevõtjatel.
Selleks et kogu menetluse vältel VKEsid, sealhulgas mikroettevõtjaid aidata, on lisatud mitu toetusmeedet Nende hulka kuuluvad suunised ja vahendid ning lisameetmed põllumajandustootjate halduskoormuse vähendamiseks. Need võivad hõlmata ka rahalist toetust ja koolitust.
Üldise lähenemisviisiga kehtestatakse kliimaga seotud väidete, sealhulgas CO₂ arvestusühikutega seotud väidete tõendamise uued nõuded.
Kliimaga seotud väited põhinevad sageli CO₂ arvestusühikutel, mis on tekkinud väljaspool ettevõtte väärtusahelat, näiteks metsandus- või taastuvenergiaprojektidest. Üldine lähenemisviis hõlmab kohustust anda teavet muu hulgas CO₂ arvestusühikute liigi ja koguse kohta ning selle kohta, kas need on alalised või ajutised.
Nõukogu üldine lähenemisviis on aluseks Euroopa Parlamendiga peetavatele läbirääkimistele, et leppida kokku direktiivi lõplik sõnastus. Eeldatavasti alustatakse läbirääkimisi uue seadusandliku tsükli ajal.
Vt täpsemalt SIIT.