Vastused kliimaministeeriumi kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele

Toome ära EKTLi ja MKM-i vastused kliimaseaduse VTK-le.

EKTL juhtis tähelepanu 12-le olulisele punktile: 

1. Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusest (edaspidi VTK) peab selgelt ja üheselt mõistetavalt välja tulema kliimaseaduse eesmärk ja selleni viivad meetmed. Palume VTK-d täiendada riigi nägemusega meetmetest, mille rakendamisega soovitud eesmärkideni jõuda plaanitakse. Ilma vastavate meetmete kirjelduseta ei ole võimalik anda ka sisulist tagasisidet VTK-le ja võimaliku kliimaseaduse sisule.
2. VTK-s tuleks ette näha ka põhimõtted, millest tuleb kliimaseaduse koostamisel ja rakendamisel lähtuda. Samuti peab Eesti riik arvestama ja seisma selle eest Euroopa Liidu tasandil, et meie panus kliima eesmärkide täitmisesse oleks proportsionaalne.
3. Kliimaseaduse VTK-s välja toodud eesmärk Eesti kliimaneutraalsuse saavutamine hiljemalt 2050 aastaks ja selleks vajalikud vahe-eesmärgid vajavad laiapindset arutelu ja täiendavaid mõjuhinnanguid, mis võtavad arvesse nii sektorite kui tarbijate sotsiaalmajanduslikke mõjusid nii heite vähendamiseks kui sidumise suurendamiseks. VTK-s peaks olema selgelt välja toodud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise valik koos põhjendusega
4. Kliimaseaduse VTK-s puudub majanduslik vaade hetkeolukorrale ja tulevikutrendidele, selge visioon töötleva tööstuse panusest ja mõjust Eesti majandusse ja tööhõivesse. VTK-st peavad välja tulema kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud eesmärgid seoses Eesti konkurentsivõime ja ekspordiga ning vastavad mõõdikud, mille täitmist ka monitooritakse. Teeme ettepaneku seada kliimaseaduse eesmärgiks konkurentsivõime ja ekspordi kasvu, mida mõõdetakse positiivse väliskaubandusbilansi saavutamise ning kaupade ja teenuste ekspordimahu kasvatamisega vastavalt Eesti riigi strateegilistele dokumentidele. VTK-s ei ole välja toodud teiste riikide kliimaseaduste näiteid ning selgitusi, milline neist sobitub kõige paremini Eesti õiguskorda.
5. Kõik töörühma arutelud peavad toimuma samade põhimõtete järgi on eelnevalt kokkulepitud ja töörühmadele kättesaadavaks tehtud. Töörühmade töö järelmid peavad olema valideeritavad, jälgitavad ja võrreldavad eesmärgi vastu. Palume arvata Eesti Keemiatööstuse Liit ressursikasutuse töörühma lisaks punktis 10 toodud ettepanekule.
6. Kliimanõukogu peab koosnema erinevate valdkondade teadlastest ning nende volitused ja õigused peavad tulenema õigusaktist. Kliimanõukogu liikmete ülesandeks ei saa olla poliitiliste soovituste andmine, vaid mõjude ja tehnoloogiliste võimaluste valideerimine teaduse vaatenurgast oma pädevuses. Seetõttu peab kliimanõukogu koosnema erinevate valdkondade teadlastest.
7. Sektoraalsete eesmärkide seadmisel tuleb arvestada sektorite senist panust kasvuhoonegaaside vähendamisel, eesmärkide mõjusid sektori jätkusuutlikkusele ning mõjusid Eesti tarbijatele ja majandusele. Me ei toeta ühe sektori või tegevusala eesmärkide mittetäitmise kompenseerimist teisele sektorile või tegevusalale täiendavate nõudmiste karmistamisega.
8. Riik peab hüvitama kliima kaitse eesmärgil ettevõtete tegevuse ennetähtaegse lõpetamise tulemusel ettevõtetele tekkiva kahju.
9. Kliimaseaduse raames eraldi põlevkivi perspektiivi käsitlemine ei ole põhjendatud.
10. Kindlasti on vaja moodustada eraldi töötleva tööstuse töörühm.
11. Tuleb julgustada sektoreid koostama oma teekaarte ja nendega tuleb arvestada (vahe)eesmärkide seadmisel.
12. Riigikogu roll seaduse väljatöötamisel peab olema nähtavam, aktiivsem ja kaasavam, et tagada pikaajaliselt vältava kliimareformi stabiilsus.

Majandusministeerium vastas kliimaseaduse VTK-le kooskõlastades selle märkustega arvestamise tingimusel. Tähelepanu juhitakse, et kliimaseaduse koostamisel tuleb lähtuda tasakaalustatult Eesti majanduse konkurentsivõime ja ettevõtjate investeerimiskindluse vajadusest. Seda eriti olukorras, kus Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime on viimaste aastate kriiside taustal langenud ja olulise surve all. Seaduse väljatöötamisel tuleb kirjeldada põhjalikumalt, millist õigusselgust ning kuidas selle uue regulatsiooniga luuakse. Samuti, millised on võimalikud kaasnevad mõjud - niivõrd kaaluka seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses on mõjude peatükk väga üldine ning vajab kindlasti täiendamist.

Lühidalt toob MKM välja järgmised probleemid:

1) Kliimaseaduse kavandatav ulatus ja eesmärk on liiga lai.

2) Väljatöötamiskavatsuses puuduvad selgitused, kuidas välditakse kliimaseaduse negatiivseid mõjusid majanduse konkurentsivõimele.

3) Vajab selgitamist, kuidas kavandatav seadus tagab Eesti ettevõtjate konkurentsivõime tõstmiseks vajaliku tegutsemis- ja investeerimiskindluse ning kuidas kompenseeritakse ettevõtjatele seatud täiendavaid nõudeid.

4) Palutakse lisada seosed Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga (TAIE) 2021–2035.

5) Valdkondlike eesmärkide seadmise põhimõtted tuleb kajastada kliimaseaduses.

6) Tuleb hinnata, milline on kliimamuutuste (erinev) mõju erinevatele ühiskonnagruppidele.

7) Täiendada kliimaseaduse väljatöötamiseks kasutatavate uuringute loetelu viidetega.

Vaata täpsemalt lisatud terviktekstidest.