Poliitika

KOOSTÖÖKOGU TÖÖSTUS 2030 ARENGUGRUPPIDES TOIMUNUD ARUTELUDE KOKKUVÕTE

04.06.2018

Perioodil 25. aprill kuni 8. mai 2018 arutleti tööstuse erialaliitude esindajate erinevatel kohtumistel Tööstuspoliitika rohelise raamatu prioriteetseid tegevusi. Toimus 18 tundi arutelusid, millel osales kokku 94 inimest. Lisaks töötleva tööstuse esindajatele ka erinevatest ministeeriumidest vastava teema spetsialistid, Kaubandus- ja Tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu ja Infotehnoloogia ettevõtete liidu esindajad. Lisaks konsulteeriti Tarneahelate juhtimise ühingu ning Logistika ja ekspedeerimise assotsiatsiooniga.
Arutelude kokkuvõte annab ülevaate arutlusel olnud küsimustest ning järeldustest ja ettepanekutest.
Peamised suured teemad, mida käsitleti, on järgmised:

RAHVUSVAHELISTUMINE
TÖÖJÕUD JA OSKUSED
TOOTE-, PROTSESSI- JA TEHNOLOOGIAARENDUS
TARK TÖÖSTUS
RINGMAJANDUS
TARISTU JA LOGISTIKA
MAKSUD JA TASUD
MAJANDUSKESKKOND, sh halduskoormuse vähendamine

Vabariigi Valitsus kiitis 26.04.18 istungil heaks uuendatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020" koos tegevuskavaga

27.04.2018

Uuendatud kavas sisalduvad ka meie Liidu poolt esitatud ettepanekud.

Selgitus: Käesoleval aastal toimus "Eesti 2020" uuendamise käigus partnerite kaasamine ja ettepanekute esitamine läbi VMK ekspertkogu. Esitati kokku 91 ettepanekut. 27. aprillil oli aruteluseminar ja 17. aprillil tegi VMK oma otsuse laekunud ettepanekute põhjal "Eesti 2020" tegevuskava täiendamise kohta.

Paralleelselt tööstusharu liitudega panustasid "Eesti 2020" uuendamisse ka ministeeriumid. Uuendatud said tegevuste sõnastused, kustutatud juba teostatud või ebaotstarbekaks muutunud ning lisatud täiendavad tegevused. Ühise panusena sündis uuendatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020".

Uuendatud kava koos tegevuskavaga leiate Riigikantselei veebist: SIIT.

Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" uuendamise raames sotisaalpartneritelt laekunud ettepanekute kooskõlastustabel.

Kokkuvõte valitsuse majandusarengu komisjoni (VMK) otsusest seoses konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ uuendamisega

Ekspertkohtumine "Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsi" I etapi arutamiseks

11.04.2018

KeM on teiste seas EKTLi kutsunud projekti „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs“ I etapi tulemuste ekspertkohtumisele. Kohtumise ajaks on aprilli lõpp või mai algus. 

Kohtumise esimene eesmärk on tulemuste alusel järeldused ja võimalikud järgmised tegevused läbi arutada.

Kohtumise teine eesmärk on koguda Keskkonnaministeeriumile väärtuslikku sisendit, et kujundada projekti II etapi lähteülesanne. Sel põhjusel oodatakse ka konkreetseid ettepanekuid selle kohta, millele Keskkonnaministeerium valdkonniti peaks prioriteedid seadma.

NB. Töö põhiraport sisaldab ülevaatlikku metoodikate kirjeldust, kuid see ei ole selle kohtumise jaoks peamine töödokument. Põhiline raskuskese sisu osa on kirjas töö temaatilistes lisades – välisõhk, müra, veesaaste jt ja DPSIR tabelites.

Palun tutvuge materjalidega siin: http://www.environment.ee/ee/vmh/lpparuanne . Vasakul asuva menüü abil saate tutvuda ka teiste materjalidega.

EKTLi tagasiside majandusarengu kantslerile tööstuse rohelise raamatu teemal

14.03.2018

EKTL on algusest peale osalenud tööstuspoliitika rohelise raamatu väljatöötamises ning peab väga vajalikuks avaldada oma arvamust ka järgmises faasis, mille käigus plaanib ministeerium muu hulgas moodustada koostöökogu Tööstus 2030. Kõnealuse koostöökogu moodustamise plaani ja töökorralduse ning liikmelisuse osas on EKTL kokku pannud oma seisukohad ning kavandab need MKM-le edastada.

Üldjoontes me laiapõhjalist koostöökoja loomist me ei toeta, kuna selline lai formaat ei tööta. Alustuseks juhime tähelepanu, et Tööstuspoliitika Rohelise Raamatu jätkuprotsess peaks andma strateegilise fookuse tööstuspoliitikasse ja koostama tegevuskava selle elluviimiseks. Samuti peaks tegevuskava olema sünkroniseeritud riigi teiste strateegiate ja arengukavadega. Tööstuspoliitika peab sisaldama mitmeid mõõdetavaid eesmärke lisaks ainuüksi tootlikkusele.

Vaata täpsemaid seisukohti SIIT

 

 

Eesti seisukohtade koostamine EK ringmajanduse paketi s.h plastistrateegia kohta

30.03.2018

Keskkonnaministeerium teavitas, et Euroopa Komisjoni poolt avaldanud 2018. aasta ringmajanduse paketi kohta on valminud seletuskiri koos ettepanekutega Eesti seisukohtade esitamiseks. Paketi peamiseks osaks on plastistrateegia. Lisaks avaldati ringmajanduse seire raamistiku võtmeindikaatorite ja kemikaale, jäätmeid ja tooteid käsitlevate poliitikameetmete seose kohta teatised. Sellega seoses palus KeM avaldada arvamust seletuskirjas toodu ja kavandavate Eesti seisukohtade kohta.

Algatusega toetatakse EL-is ühtset raamistikku lineaarmajanduselt ringmajandusele üleminekul. Ringmajanduse põhieesmärk on säilitada tooteid, materjale ja ressursse kasutuses võimalikult kaua, misläbi väheneb jäätmete teke, nõudlus uue toorme järele kui ka sõltuvus selle impordist Euroopa Liitu, saastus uue toorme kaevandamisest, ja samas kasvab lisandväärtus olemasolevatest ressurssidest mitu korda majandusliku kasu loomise läbi.

Olulisemad KeM seisukohad:

Loe edasi...

2018. aasta ringmajanduse pakett arvamuse avaldamiseks

02.02.2018

Keskkonnaministeerium teavitab, et Euroopa Komisjon on avaldanud algatuse – 2018. aasta ringmajanduse paketi, kus peamiseks osaks on plastistrateegia. Lisaks avaldati ringmajanduse seire raamistiku võtmeindikaatorite ja kemikaale, jäätmeid ja tooteid käsitlevate poliitikameetmete seose kohta teatised.

Plastistrateegia eesmärk on läheneda ringmajandusele materjali põhiselt ja plast on selleks hea algus. Laiem eesmärk on luua jätkusuutlik Euroopa plastitööstus, mis arvestab keskkonnaga ja loob samas majanduslikku tulu võttes disainimisel ja tootmisel igati arvesse korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtuga seotud vajadusi ning arendades jätkusuutlikumaid materjale. Täpsemalt aitavad võetavad meetmed saavutada eesmärki, et 2030. aastaks oleks kõik ELi turule lastavad plastpakendid korduskasutatavad või kergesti ringlussevõetavad. Väheneb ühekordselt kasutatava plasti tarbimine ja piiratakse mikroplasti tahtlikku kasutamist toodetes ning selle sattumist keskkonda.

Loe edasi...


Lehekülg 1 / 9