Artiklid

Vene töösturi Eesti firma vallutab Euroopat (ÄP, 18.02.16)

19.02.2016

Allikas: Äripäev, Marge Väikenurm
18. veebruar 2016

Vene kosmeetikafirma Natura Siberica Eesti tütar Eurobio Lab saavutas eelmisel aastal ligi 5 miljoni eurose käibe, praeguseks on igakuine müügitulu juba miljon eurot. Käive tuleb pea kõigist Euroopa riikidest.

„Poliitika ei ole see, mis teid huvitab," üritas Eurobio Labi Tallinna tehase direktor Svetlana Kelman pehmendada ülemuse Andrei Trubnikovi sõnu Vene väljaandele RBK antud intervjuus. Trubnikov tunnistas Vene turule mõeldud intervjuus avameelselt, et Eestis tootmine avab talle uuesti tee Ukrainasse, mis enam Vene kosmeetikat ei osta.

Ukrainasse minevate kosmeetikatoodete pakenditele on nüüd trükitud „Made in Estonia". „Tegelikult oleme ilus, stabiilne ja hästi ruttu kasvav ettevõte, anname paljudele inimestele tööd," jutustas Kelman õhinal. „Olen nõus, et Ukraina on meie suurklient, aga suuruselt on ta alles viiendal kohal," lisas Kelman.

Loe edasi...

Eesti tööstusettevõtted hakkavad asendama ohtlikke kemikaale ning tõhustama ressursside kasutust

04.02.2016

 

MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Terviseamet ja Hendrikson & Co OÜ koos ettevõtetega Henkel Makroflex AS, Epokate OÜ ja Mayeri Industries AS hakkavad Eestis ellu viima LIFE+ projekti "Balti riikide tööstusettevõtete piloottegevused heidete vähendamiseks ohtlike kemikaalide asendamise ja ressursside efektiivsema kasutamise teel" (Fit for REACH).

Loe edasi...

Täiendage oma teadmisi Euroopas kasutatavate kemikaalide mõju kohta

04.02.2016

Nüüd on lihtsam leida teavet tänapäeval Euroopas kasutusel oleva 120 000 kemikaali kohta.

Allikas: ECHA

Helsingi, 20. jaanuar 2016.

Nüüd on senisest lihtsam leida teavet üldkasutatavate kemikaalide kohta. Teavet pakutakse kolmes raskusastmes: lihtne infokaart, põhjalikum lühikirjeldus ja täielikud lähteandmed.
Infokaardil on olulisima kemikaaliteabe kokkuvõte lihtsas inglise keeles. Kasutajad saavad lugeda levinumate kemikaalide tavalisematest kasutusaladest, ohtlikkusastmest ja ettevaatusabinõudest, mida tuleks võtta. Lühikirjelduses on põhjalikumalt kirjeldatud kemikaali füüsikalis-keemilisi omadusi ning mõju keskkonnale ja inimtervisele. See annab kasutajasõbraliku ülevaate iga aine kohta eri kemikaaliõigusaktide alusel kogutud teabest. Lühikirjeldusest on kasu eelkõige ettevõtjatele, töötajatele, akadeemilistele ringkondadele ja regulatiivasutustele. Kolmas teabetasand – lähteandmed – on algandmed, mis ettevõtted on ECHA-le esitanud REACH-määruse kohastes registreerimistoimikutes ning klassifitseerimis- ja märgistusandmiku teadetes.

Loe edasi...

Terviseameti veebilehel on võimalik teostada otsingut REACH piirangute loetelust

01.02.2016

Allikas: Terviseamet

Nüüd on võimalik Terviseameti veebilehel olevast piirangute loetelust otsida aineid nii CAS numbri kui EC numbri järgi ning teostada ka vabateksti otsingut.

Otsingut saab proovida siit

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus) XVII lisas toodud piirangutega keelustatakse või piiratakse teatud ohtlike ainete tootmist, turuleviimist ja kasutamist, kui sellest tuleneb lubamatu risk inimeste tervisele või keskkonnale. Ainet või segu või toote koostises esinevat ainet, millele kehtivad XVII lisas toodud piirangud, ei tohi toota, viia turule ega kasutada juhul, kui aine ei vasta nimetatud piirangu tingimustele.

Vaata, kui palju maksis põlevkivitööstus keskkonnatasusid (ÄL; 19.01.16)

20.01.2016

Ärileht: Liina Valdre

Keskkonnaministeeriumi andmetel olid põlevkivitööstuse keskkonnatasud 2014. aastal kokku 73,8 miljonit eurot.

Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutamise iga ühiku eest, näiteks välisõhku või vette heidetud saasteaine tonni eest, kaevandatud või kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivi tonni eest, välja pumbatud põhjavee kuupmeetri eest või ladestatud jäätmete tonni eest.

Igale saasteainele või tegevusele on seaduses eraldi tasumäär. Tasumäär on seda kõrgem, mida ohtlikum on saasteaine. Näiteks maksab fenoolide juhtimine keskkonda üle 24 000 euro tonni kohta, lämmastikuühendite heitmine vette aga 554 eurot tonni kohta.

Tasu summa kujuneb sõltuvalt sellest, kui palju keskkonda saastatakse või loodusvarasid kasutatakse. Näiteks 2014. aastal kaevandati või muudeti kasutuskõlbmatuks 19,2 miljonit tonni põlevkivi tasumääraga 1,46 eurot tonni eest ning selle eest maksti 28 miljonit eurot.

Keskkonnatasu ei ole toodanguühiku kohta kehtiv tasu, mida peab ilmtingimata maksma, vaid summa sõltub sellest, kui palju selle toote jaoks oli vaja saastada või kaevandada. Kui saastamine väheneb, väheneb ka tasusumma.

Loe edasi...


Lehekülg 5 / 41