1.07.2024 jõustub siseministri määrus „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“
Vahendame Päästeameti infot, et 1. juulil 2024. aastal jõustub siseministri määrus nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ (seletuskirja leiab siit). Tegemist on uue terviktekstiga ja senine siseministri määrus nr 44 tunnistatakse kehtetuks.
Kehtima hakkavas määruses on täiendatud nõuded peamiselt ohtlikele ainetele (sh ohutuskujad). Juhime tähelepanu, et antud määruse kontekstis tähendab "ohtlik aine" sisuliselt ohtlikku kemikaali (ehk nii teatud ohuklassidesse klassifitseeruvat ainet kui ka segu). EKTL on määruse väljatöötamise protsessis ettevõtteid korduvalt informeerinud ja kaasanud ning edastanud oma seisukohad pädevatele asutustele.
Osad muudatused puudutavad ka põlevmaterjalide tuleohutusnõudeid, kuid nendel me hetkel täpsemalt ei peatu (vajadusel vaadata määrusest).
Määruses on täpsustatud ladustamise mõistet - ladustamine on põlevmaterjali või ohtliku aine hoidmine ehitises või selle territooriumil. Seega loetakse ladustamiseks erinevaid elulisi olukordi, näiteks prügikonteinerisse jäätmete kogumist ja puidutööstuses hakkepuidu või keemiatööstuses kemikaalide hoidmist.
Põlevmaterjalide tuleohutusnõudeid tuleb järgida kõigil. Ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõudeid ei kohaldata kodumajapidamisele ja jaemüüjale - neil tuleb tagada elementaarsed ohutusnõuded. Teised ohtlikke ainete ladustajad peavad üldjuhul arvestama käesoleva määrusega.
Päästeamet korraldab nõuete tutvustamiseks ka infotunni 18. septembril 2024, kell 10.30 Teams`i vahendusel (registreerumine SIIN).
Alljärgnevalt Päästeameti ülevaade peamistest muudatustest seoses ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuetega:
- Täiendatud nõudeid seoses ohtlike ainete ühtesobivusega
Varasemalt on kasutusel vaid termin eraldamine, kuid ei tule selgelt välja, mida selle all mõeldakse. Näiteks tuleb kehtiva määruse järgi ladustada eraldi ruumides kindlasti hapnikku ja põlevgaasi, kuid arvestades teisi ohtliku aine klasse tuleks eraldamist nõuda ka muudel juhtudel. Seetõttu on täpsustatud, et milliseid ained tuleb eraldada (tuleb hoida eraldi ruumis), hoida eraldi (võib hoida samas ruumis, kuid vähemaa peab olema vähemalt 3 meetrit), isoleerida (kohandatud hoone või väljas tulekindlas kapis) või eraldamine ei pruugi olla vajalik. Klasside määramisel on aluseks võetud ohtlike veoste rahvusvaheline autoveo Euroopa kokkulepe ning infot ohtliku aine klassi kohta leiab aine ohutuskaardilt (jagu 14). Samas alati tuleb uurida ohtliku aine ohutuskaarti ja muid allikaid, et saada reaktsioonivõimeandmeid ja teha kindlaks, kas ainete koos ladustamine on ohutu.
Ühtesobivuse tabeli alusel ohtlike ainete ladustamisele hakkavad kehtima nõuded alates 1. jaanuarist 2025. aastal ning ohtliku aine käitaja võib tõendada ladustamise ohutust ka muul viisil.
Lisaks ohtliku aine ladustamise paragrahvis täpsustatakse, et millal on vaja kasutada ladustamiskohas alusvanni või vallitusala ning millal ei tohi omavahel reageerivaid aineid ladustamisel käidelda samal ajal (kui nende segunemine ei ole avariiolukorras välistatud). Sätestatud on nõuded ka alusvanni või vallitusala suurusele, mis peab olema vähemalt kümme protsenti suurem kui ohtliku aine suurima mahuti või pakendi mahutavus.
- Kehtestatakse täpsemad nõuded ohtliku aine ladustamise kohale
Täpsustatakse, milline peab olema ruumi põrand, sein ja ka konstruktsioon ning kuidas tagada ohtlike ainete ohutus ladustamise kohas, nt juurdepääsu ja otsasõidu tõkestamise ning märgistamise meetmed, sh sobivate vahendite olemasolu lekete piiramiseks ja neutraliseerimiseks. Samuti kehtestatakse nõue, et ohtlikku ainet ei või hoiustada ventilatsiooniruumis ja ruumis, kus hoitakse ohtlikke aineid peab olema piisav loomulik õhuvahetus või ventilatsioon (sõltuvalt ainest tulenevale ja selle käitlemisel tekkida võivale ohule).
Reguleeritud on, et ohtliku aine ladustamise koht peab jääma põlevmaterjalist ja elu- või töökohaga hoone välisseinast vähemalt kuue meetri kaugusele.
- Kehtestatakse ohutuskujad hoidlale (naftasaadused, põlevkiviõli ja selle saadused ning biokütus), ammoniaagirajatisele ning hapniku hoiukohale, sh ohtliku aine ladustamise kohale põlevmaterjalist ja elu- või töökohaga hoone välisseinast
Kujade määramisel võetakse arvesse ainete koguseid, rajatiste tüüpe ning hoidlate korral ka seda, kas tegemist on maapealse või maa-aluse/maapinnaga kaetud mahutitega. Samas kõikidel juhtudel vaadatakse lubatud kaugust suurõnnetuse ohuga ja ohtlikkust ettevõttest, suure liiklustihedusega sõiduteest, ravi-, majutus või haridusasutusest, kogunemishoonest, elamust või muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud hoidla tegevusega. Juhul kui kuja suurust määruse tabelist ei leia (st aine kogused on suuremad), siis tuleb see määrata eraldi ehitusprojekti juurde käiva riskihinnanguga ning määrusega sätestatud miinimumkuuja võib ehitusprojektiga vähendada, kui kasutatakse sobivaid meetmeid (nt arvutuslik tõendus, kaitsesein või -vallitis, udu- või piserdussüsteem jms).
Hoidla kujas on üldjuhul keelatud tegevus, mis pole seotud hoidla kasutamisega, kuid lubatud on teatud erisused, nt kujas võivad paikneda teatud tüüpi hooned ja ettevõtted, kui hoidla teenindab sellist hoonet või ettevõtet.
Lisaks tuleb hapniku puhul järgida, et hoiukoht ei paikneks põlevmaterjalist hoone seina, põlevmaterjali ega süttimisallika läheduses ega sellise tulekoormuse läheduses, mis võib põhjustada intensiivset soojuskiirgust. Hapniku puhul jäid kehtima varasemad nõudeid, mis olid seotud hapniku ja põlevgaasi ladustamisega ning ainetega, millega hapnikuballoon ei tohi kokku puutuda. Ammoniaagirajatise ja hapniku hoiukoha kuja nõuded kohaldatakse uutel juhtudel, st mille ehitamist alustati peale määruse jõustumist.
Ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid tuleb järgida ka põlevmaterjalist ohtlike jäätmete kogunemispunktis ja ladustamise kohas.