EL Nõukogu andis lõpliku rohelise tule muudetud ELi direktiivile asulareovee puhastamise kohta

Direktiiv võeti vastu 05.11.2024 ning kokkulepitud muudatustega laiendatakse selle kohaldamisala väiksematele tiheasustusaladele, hõlmatakse rohkem saasteaineid, sealhulgas mikrosaasteaineid, ning aidatakse kaasa energianeutraalsusele.

Muudetud direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid koguma ja puhastama reovett kooskõlas ELi miinimumstandarditega kõigi tiheasustusalade puhul, kus asulareovee reostuskoormuse näitaja on suurem kui 1000 inimekvivalenti (varasem norm 2000 inimekvivalenti). Selliste tiheasustusalade puhul peavad liikmesriigid 2035. aastaks tagama asulareoveest enne selle keskkonda juhtimist biolagundatava orgaanilise aine eemaldamise (teise astme puhastus).

2039. aastaks muutub vähemalt 150 000 inimekvivalendi suuruse reostuskoormusega asulareovett puhastavate asulareoveepuhastite puhul kohustuslikuks lämmastiku ja fosfori eemaldamine (kolmanda astme puhastus). 2045. aastaks peavad nende asulareoveepuhastite puhul liikmesriigid hakkama rakendama ka täiendavat puhastamist mikrosaasteainete eemaldamiseks (neljanda astme puhastus).

Mikrosaasteained

Ravimite ja kosmeetikatoodete (mis on seadusandja hinnangul peamised asulareovette jõudvate mikrosaasteainete allikad, kuid mis väitega ravimi- ja kosmeetikatööstus kategooriliselt ei nõustu) tootjad peavad laiendatud tootjavastutuse (EPR) süsteemi alusel ja kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ kandma vähemalt 80% neljanda astme puhastusega kaasnevatest lisakuludest.

Kosmeetikatööstus toetab tugevalt direktiivi üldist eesmärki võidelda tõhusalt veereostusega Euroopas ning samuti väljapakutud EPR põhimõtet. Samas tunneb tööstus aga suurt muret, kuivõrd EPR-skeemi rakendamine on kallutatud ja piirdub ainult kahe sektoriga, siis ei saavuta direktiiv oma eesmärki. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse uuring andis andmeid selle kohta, et kosmeetika moodustab tegelikult vaid umbes 1% kogu mikrosaasteainete koormusest. Ainult kahe sektori reguleerimisega jätab direktiiv kasutamata võimaluse ergutada kõiki majandussektoreid oma keskkonnajalajälge parandama ja veereostusega tõhusalt tegelema.

Kosmeetikatööstuse tõstatatud peamisi muresid seoses EPR-skeemi õigluse ja tõhususega kordasid ka 16 liikmesriiki nõukogu istungil esitatud avaldustes. Neis väljendati samuti muret sektoripõhise EPR-i tõhususe ja selle mõju pärast farmaatsia- ja kosmeetikatoodete kättesaadavusele ja taskukohasusele. Lisaks väljendasid liikmesriigi muret võimaliku märkimisväärse finants- ja halduskoormuse pärast, mida EPR-skeemi nõuded võivad põhjustada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd).

Hääletamisel oli peamiseks küsimuseks just mikrosaasteainete reguleerimine ning võimalik diskrimineeriv ja ebaproportsionaalne kohustuste jagamine ainult kahele sektorile. Poola ja Ungari hääletasid vastu ning Eesti loobus hääletamisest. 

Uute normidega kehtestatakse ka energianeutraalsuse eesmärk, mis tähendab, et 2045. aastaks peavad vähemalt 10 000 inimekvivalendi suurust reostuskoormust töötlevad asulareoveepuhastid kasutama vastavate rajatiste enda poolt taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat.

Järgmisena direktiiv allkirjastatakse ja avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. See jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist.

Seejärel on ELi liikmesriikidel aega kuni 31 kuud oma riigisiseste õigusaktide kohandamiseks nende uute normidega ehk teisisõnu direktiivi ülevõtmiseks.

Allikas: EL Nõukogu pressiteade

Vaata täpsemalt SIIT.