Uudis

Laiendatud tootjavastutus ning ravimitest ja kosmeetikast pärinevate mikrosaasteainete eemaldamine reoveest

Pexels

EKTL osales 4.03.2025 Kliimaministeeriumi poolt kokku kutsutud ümarlaual, kus alustati esmaseid arutelusid hiljuti jõustunud asulareovee puhastamise direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise teemal. Esmakordselt tuleneb direktiivist nõue rakendada kahele sektorile (ravimid ja kosmeetikatooted) laiendatud tootjavastutuse süsteemi, mille raames ettevõtted peavad asuma finantseerima 4-astme puhastite väljaehitamist. 

1.01.2025 jõustunud uue Asulareovee puhastamise direktiivi (EL 2024/3019) kohaselt peab tulevikus teatud reostuskoomust töötlevates asulareoveepuhastites ning mikrosaasteainetega saastumise suhtes tundlikuks tunnistatud aladel (välja selgitatud läbi riskihinnangu) asuvates puhastites läbi viima neljanda astme puhastuse. Selle eesmärk on tagada mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveest. Nõuded toovad kaasa täiendavad kulud, mis on seotud asulareoveepuhastitesse paigaldatavate täiustatud seadmete ja seirega. Direktiiv näeb ette, et täiendavate kulude katmiseks ja saastaja maksab printsiibi rakendamiseks peavad tootjad, kes lasevad ELi turule tooteid, milles sisalduvaid aineid leitakse toote olelusringi lõppedes mikrosaasteainetena, vastutama oma tegevusega seoses tekkinud ainete eemaldamiseks vajaliku täiendava puhastuse eest. Selle saavutamiseks nähakse direktiivis ette laiendatud tootjavastutuse süsteem, mida tuleb kohaldada ravimitele ja kosmeetikatoodetele.

Kliimaministeerium on tellimas uuringut, kus selgitatakse välja, kuidas laiendatud tootjavastutuse põhimõtet mikrosaasteainete väljapuhastamiseks reoveest Eestis rakendada. Sellega seoses kutsuti erinevad osapooled ümarlauale, mille peamine eesmärk oli koguda sisendit tellitava uuringu tarbeks. Lisaks tutvustati Eestis juba rakendatud tootjavastutuse süsteeme ning Asulareovee puhastamise direktiivi muudatusi, mis käsitlevad mikrosaasteainete väljapuhastamist läbi laiendatud tootjavastutuse süsteemi rakendamise.

Ümarlaual käsitletud teemad olid järgmised:

  1. 13.00–13.10 Sissejuhatus ja tutvustusring
  2. 13.10–13.30 Ettekanne „Laiendatud tootjavastutus ja selle rakendamise näited Eestis“
    Piret Otsason, Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht
  3. 13.30–14.00 Ettekanne „Uued nõuded Asulareovee puhastamise direktiivist: mikrosaasteainete eemaldamine, kasutades laiendatud tootjavastutuse süsteemi“
    Katrina Lang, Kliimaministeeriumi veeosakonna veeteenuse valdkonna juht
  4. 14.00–15.30 Sisendi kogumine Kliimaministeeriumi tellitavasse uuringusse

 

Kavandatav KliM uuring peaks analüüsima laiendatud tootjavastutuse (EPR) põhimõtte rakendamist, et vähendada ravimitest ja kosmeetikatoodetest pärinevate mikrosaasteainete sisaldust asulareovees. Eesmärk on uurida, kuidas tootjad saaksid finantseerida neljanda astme reoveepuhastust, mis on vajalik mikrosaasteainete eemaldamiseks, ja kuidas jagada kulusid erinevate osapoolte vahel.

Peamised uurimisteemad ja esialgsed ettepanekud:

  1. Kulude analüüs (CAPEX ja OPEX):

    • Investeerimiskulud hõlmavad planeerimist, ehitust, puhastusseadmeid ja nende integreerimist.
    • Operatiivkulud sisaldavad energia-, kemikaali-, hooldus-, tööjõu- ja jäätmekäitluse kulusid.
    • Muud kulud.

  2. Õiguslik raamistik ja tootjate määratlemine:

    • Täpsustada “tootja” ja “turule laskmise” mõisteid, et hõlmata kõiki ravimi- ja kosmeetikatootjaid, kellele EPR kohaldub.
    • Kaardistada, kuidas tuvastada tootjad, kes peaksid süsteemi panustama ning vältida vastutuse kõrvalehoidmist.
    • Kontrollimehhanismide loomine, et tagada tootjavastutusorganisatsioonide (PRO) usaldusväärsus ja nende finantsjuhtimise läbipaistvus.

  3. Rahastusmudel ja maksete süsteem:

    • Analüüsida, kuidas koguda makseid tootjatelt ja suunata need vee-ettevõtetele, et rahastada reovee puhastamise kulusid.
    • Võrrelda erinevaid maksemehhanisme, sealhulgas fikseeritud tasusid vs kulupõhist hüvitamist.
    • Uurida rahvusvahelisi praktikaid, et leida kõige õiglasem ja tõhusam rahastusmudel.

  4. Mõjud toodete kättesaadavusele ja hinnale:

    • Analüüsida, kuidas EPR võib mõjutada ravimite ja kosmeetikatoodete hindu ning nende kättesaadavust.
    • Hinnata, kas tootjavastutuse kulude ülekandmine tarbijatele võib põhjustada ravimite hinnatõusu või turumoonutusi.
    • Kaasata turuosalised (nt apteegid, tootjad, riigiasutused), et leida võimalikke leevendusmeetmeid hinnatõusu vältimiseks.

Kokkuvõte:

Uuringu eesmärk peaks olema luua teostatav ja õiglane süsteem, kus tootjad panustavad mikrosaasteainete eemaldamisse, samal ajal säilitades toodete taskukohasuse ja kättesaadavuse. Ettepanekud aitavad tagada, et EPR rakendamine Eestis oleks kooskõlas EL-i direktiividega ning toetaks reoveepuhastuse arengut ilma liigse halduskoormuseta.

Kosmeetikatööstus toetab küll direktiivi eesmärke ning on valmis kandma oma õiglast osa kohustustest, kuid on algusest peale olnud väga kriitiline ja pettunud ainult kahe vastutava sektori väljavalimise tõttu - otsus on teaduslikult põhjendamata ning vastuolus printsiipidega: "saastaja maksab"; "võrdne kohtlemine"; "proportsionaalsus".