Ringmajandus

Ringmajandus on majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taas- ja korduskasutusel ning toodete parandamisel ja kokkukogumisel nende olelusringi lõpus, kus materjalide eraldamise teel võimaldatakse neid kasutada uute toodete valmistamiseks.

Ringmajanduse peamine eesmärk on majanduskasvu lahti sidumine esmase tooraine kasutusest selliselt, et  säilitada materjalide ja toodete väärtust võimalikult kaua. Jäätmeteket ja materjalide kasutust on kavas vähendada miinimumini ning kui toote kasutusaeg on jõudnud lõpule, hoitakse materjal ringluses ja kasutatakse seda üha uuesti, et luua rohkem lisaväärtust

Ringmajanduse kaugem eesmärk peaks seisnema liikumises jäätmehoolduselt ressursside juhtimisele.

Euroopa keemiatööstus käsitleb ringmajandust ühe osana strateegiast, mille eesmärk on muuta Euroopa ressursitõhusaks. Seda on võimalik saavutada nii vältides tarbetut materjali- ja energiakadu toodete kogu elutsükli ulatuses, kui ka maksimeerides väärtust, hoides ressursse ringluses pärast esimest kasutust palju rohkem kordi kui täna. Keskkonnakaitselised põhjused ja ärilised argumendid veenavad, et seda tuleks teha

Eesti Keemiatööstuse Liidu arvates peaks ringmajandus baseeruma järgmistel põhimõtetel:

• Elutsükli mõtteviis. Lahendused, mida pakutakse peaksid olema kõige keskkonnasõbralikumad, kuluefektiivsemad ja sotsiaalselt vastuvõetavamad arvestades kogu elutsüklit.

• Terviklik väärtusahela-põhine lähenemine. Partnerlussuhete loomine kogu väärtusahela ulatuses (sh nt kemikaalide tootjad, allkasutajad ja tarbijad) on õige suund.

• Ohutus kõigepealt. Ressursside ringlemist tuleb juhtida ohutul viisil, mis tagab töötajate, tarbijate ja keskkonna kaitse.

 

Euroopa keemiatööstus arendab pidevalt uusi tehnoloogiaid, mis aitavad hoida ressursse liikumas suletud ringides kõikide suuremate majandussektorite lõikes. Keemiatööstusel on know-how ja võimekus, et muuta Euroopa majandus aja jooksul ringmajanduseks.

Siinkohal toome vaid mõned näited keemiatööstuse seostest ringmajandusega: nt puhastus- ja hooldusvahendite tööstus on oluliseks väärtusahela lüliks, mis võimaldab teistel sektoritel olla rohkem ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas. Tagades klientide omandi õige hoolduse võimaldab see toodete, seadmete jne pikemat kestvust (ja efektiivset tööd). Sektori panus seisneb puhtuse ja hügieeni ning seeläbi kestvuse pikendamise tagamises. Sarnaselt eelnevaga panustab ringmajandusse värvi- ja lakitööstus, aga ka ülejäänud ehituskeemiasektor – panus seisneb nii pindade kaitsmises, toodete/seadmete eluea pikendamises, energia kokkuhoidmises, jäätmete taaskasutamises jne.

Meie peamised soovitused

•  Rakendada ringmajandusele „ohutus kõigepealt“ põhimõtet.

•  Täpsustada jäätmete ja sellest johtuvalt ka kõrvalsaaduste kontseptsiooni (terminite defineerimine) jäätmete raamdirektiivi kontekstis. Vältida olukorda, kus nimetatud mõistete definitsioonid takistavad väärtuslike materjalide edasist kasutamist. Tagada kooskõla kemikaali õigusraamistikuga (eelkõige REACH ja CLP määrused).

•  Eemaldada takistused (nt tollimaksud ja tehnilised tõkked), mis ei võimalda Euroopa ettevõtetele võrdset juurdepääsu taastuvatele ressurssidele rahvusvahelisel turul. Loomaks tõeliselt integreeritud Euroopa turgu toetame kunstlike administratiivsete tõkete, mis takistavad teisese toorme vaba liikumist kogu Euroopas, kõrvaldamist. Teisene toore ei tohiks siiski saada eelisseisundit võrreldes teiste sama väärtuslike toorainetega.

Ringmajanduse põhimõtete rakendamine ei tohi mitte mingil juhul suurendada administratiivset koormust ettevõtetele. Lisaks administratiivse koormuse tõusu vältimisele ei tohiks ringmajanduse rakendamine suurendada ka ettevõtete poolt tehtavaid kulutusi taaskasutuse ja sellega seotud tootmise osas.