ECHA jõustamisfoorumi pilootprojekt: iga viies ohtlik segu ei ole esitatud mürgistuskeskustele

Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) jõustamisfoorumi värsked tulemused toovad esile murettekitava puudujäägi ettevõtete kohustuste täitmises: 19% kontrollitud ohtlikest segudest ei olnud esitatud riiklikele mürgistuskeskustele. Selline lünk võib vähendada hädaolukordades antava meditsiinilise abi tõhusust, sest mürgistuskeskused sõltuvad õigeaegsest ja täpsest teabest, et soovitada sobivat ravi.

Pilootprojektis osalesid inspektorid 18 ELi/EMP riigist, kontrollides kokku 1 597 segutoote vastavust CLP‑määruse nõuetele.

Olulised leiud

1. Teavitamata segud

• 19% segudest ei olnud esitatud riiklikele ametiasutustele, kes edastavad koostiseinfo mürgistuskeskustele.
  See tähendab, et hädaolukorras ei saa mürgistuskeskused alati anda täpset ja kiiret meditsiinilist juhendamist.

2. UFI märgistuse puudumine

• 15% kontrollitud toodetest puudus nõutav Unique Formula Identifier (UFI), 16‑kohaline kood, mis võimaldab mürgistuskeskustel segu kiiresti tuvastada.
  Kohustusliku märgise puudumine võib viia viivitusteni kriitilistes olukordades.

3. Inspektorite hinnang

Töögrupi juht Chris Van den Hole rõhutas, et teavitamata segud õõnestavad erakorralise meditsiiniabi tõhusust ning seetõttu suhtuvad inspektorid sellistesse rikkumistesse äärmise tõsidusega. Ettevõtetele anti suuniseid ja rakendati erinevaid jõustamismeetmeid, et tagada edaspidine vastavus.

Jõustamismeetmed

Kui tuvastati rikkumisi, rakendati mitmesuguseid meetmeid:

• kirjalik või suuline nõustamine,
• haldusaktid,
• rahatrahvid,
• üksikjuhtudel isegi kriminaalkaebused.

Mitmed juhtumid olid aruande koostamise ajal veel järelvalvemenetluses.

Miks teavitamine on oluline?

CLP‑määruse kohaselt peavad ettevõtted, kes turustavad ohtlikke segusid, esitama nende segude koostiseinfo riiklikele määratud asutustele. Teave on vajalik, et mürgistuskeskused saaksid:

• juhendada meditsiinitöötajaid hädaolukorras,
• reageerida kiiresti ohtlike ainete kokkupuutel,
• ennetada tõsiseid tervisekahjusid.

Teavitamiskohustus hõlmab segusid, mis on klassifitseeritud tervise‑ või füüsikaliste ohtude alusel, näiteks nahka söövitavad, silmi kahjustavad või plahvatusohtlikud tooted.

Projekt ei avalikustanud ettevõtete ega kaubamärkide nimesid; peamine eesmärk oli ühtlustada järelevalvet ja tugevdada täitmise tõhusust ELi üleselt.

Kokkuvõte

Pilootprojekti tulemused kinnitavad, et kuigi suur osa ettevõtetest täidab CLP‑määruse nõudeid, esineb turul siiski märkimisväärseid puudujääke. Iga viies kontrollitud ohtlik segu ei olnud mürgistuskeskustele teatatud ning paljudel toodetel puudus kriitilise tähtsusega UFI kood. ECHA rõhutab, et korrektne teavitamine ja nõuetekohane märgistus on otseselt seotud inimeste tervise ja ohutusega.