ESPR: kohustus avalikustada müümata kauba käitlus

9. veebruaril 2026 avaldas Euroopa Komisjon rakendusmääruse (EL) 2026/2, mis määrab kindlaks, millises vormis tuleb tulevikus avalikustada teave müümata tarbekaupade kõrvaldamise kohta. Kuigi see määrus jõudis ametlikult avalikkuse ette oodatust hiljem, ei muuda see fakti, et kohustus müümata toodete kohta infot avaldada tuleneb juba varem jõustunud ökodisaini raamistikust (ESPR).
ESPR kehtib alates 18. juulist 2024 ning sellest tulenevad nõuded rakendusmääruse hilinemise tõttu ei nihkunud edasi. Suured ettevõtted pidid avalikustamist alustama juba 2025. aasta andmetest, mida tuleb esitada 2026. aastal.

Rakendusmäärus täpsustab nüüd üksnes ühist vormingut ja praktilisi detaile, mida ettevõtted edaspidi järgima peavad.

Kellele avalikustamiskohustus kehtib?

Suured ettevõtted

• Peavad avalikustama 2025. aasta andmed juba 2026. aastal, sest kohustus tuleneb otse ESPR-ist.

Keskmise suurusega ettevõtted

• Kohustus hakkab kehtima 19. juulist 2030.

Mikro- ja väikeettevõtted

• On täielikult vabastatud müümata toodete avalikustamise nõudest.

Mida täpsustab rakendusmäärus (EL) 2026/2?

Kuigi ettevõtted pidid avalikustamist alustama juba varem, tuli ühtne vorm alles nüüd. See määrus:

• kehtestab kohustusliku standardvormingu (Annex I), mida kasutatakse tulevikus;
• täpsustab tootekategooriate määramise (CN‑koodid: enamasti 2‑kohalised, Annex II toodetel 4‑kohalised);
• kirjeldab kontrolliprotsessi, mille alusel riiklikud asutused hakkavad ettevõtteid kontrollima;
• lubab ettevõtetel, kes juba avaldavad kestlikkusaruannet, kasutada veebilehel linki vastavale aruandele, kui info on esitatud nõutud vormis.

Rakendusmäärust hakatakse kohaldama toodete suhtes, mis kõrvaldatakse alates 2. märtsist 2027. Ettevõttel on info avaldamiseks kuni 12 kuud majandusaasta lõppemisest.

Millist infot tuleb avaldada?

Avalikustamine peab toimuma igal aastal ning hõlmama eelmise majandusaasta käigus jäätmetena kõrvaldatud müümata tooteid. Annex I vormingu järgi tuleb avaldada muuhulgas:

• ettevõtte nimi ja ametlik identifikaator;
• aruandeperiood;
• tootekategooria CN‑koodi alusel;
• lühikirjeldus tootekategooriast;
• kõrvaldatud ühikute arv ja kogukaal (märgitakse, kas kaal sisaldab pakendit);
• põhjused, miks tooted kõrvaldati;
• protsentuaalne jaotus selle kohta, kui suur osa läks korduskasutuseks ettevalmistamisele, ringlusse, muule taastamisele või kõrvaldamisele;
• tegevused, mida ettevõte on juba võtnud või plaanib võtta müümata toodete vältimiseks.

Annetatud tooted ei kuulu avalikustamise alla.

Kuidas toimub ettevõtete kontrollimine?

Annex III sätestab järelevalvesüsteemi, mille alusel pädev asutus:

• kontrollib, kas info on avaldatud nõutud vormingus;
• võrdleb ettevõtte avaldatud andmeid jäätmekäitlejate dokumentidega;
• hindab jäätmekäitluse tegelikke suundi;
• kontrollib esitatud põhjendusi toodete kõrvaldamiseks;
• tuvastab võimalikud erinevused — kui ettevõtte info ja jäätmekäitleja dokumentide numbrid erinevad üle 10%, loetakse see rikkumiseks.

Kõiki tõendavaid dokumente tuleb säilitada 5 aastat.

Kuidas avalikustamine toimub?

• Teave peab olema ettevõtte veebilehel.
• Ettevõtted, kes koostavad kestlikkusaruande (nt CSRD alusel), võivad avalikustamise täita lingi kaudu, kui aruandes sisalduv info vastab rakendusmääruse vorminõuetele.

Mida ettevõtted peaksid tegema juba praegu?

Suured ettevõtted

• Avaldama 2025. aasta müümata kaupade info 2026. aasta jooksul.
• Tagama, et andmed on täpsed ja vajadusel tõendatavad.

Keskmise suurusega ettevõtted

• Valmistuma kohustuse jõustumiseks 2030. aastal.
• Alustama andmekogumise ja dokumenteerimise protsesside ülesehitamist.

Kõik tulevikus kohustatud ettevõtted

• Kaardistama oma tootevaliku CN‑koodide järgi;
• Looma süsteemi andmete kogumiseks ja jäätmekäitlejate dokumenteerimiseks;
• Korraldama arhiveerimise, et tagada 5‑aastane säilitamine.