Uudis

Kliimaseadusest on saamas kliimakindla majanduse seadus

Pexels

EKTL osales 13.05.24 Kliimaministeeriumi poolt korraldatud veebiseminaril, kus valdkondlikke plaane tutvustasid ministeeriumi asekantslerid. Seaduseelnõu ja seletuskirja vormistamine veel käib, kuid seaduse tuum (kokkuvõtlik dokument) avalikustati 8.05.24. Eelnõu ametlik kooskõlastusring algab juunis.

Alljärgnevalt lühike väljavõte kliimakindla majanduse seaduse kokkuvõtlikust dokumendist: 

VÄLJA TÖÖTATAVA SEADUSEELNÕU TAUST JA PÕHISUUNAD

Koostatav seadus loob aluse kliimakindlaks majanduseks, seades kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seeläbi väheneb negatiivne mõju keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond. Puhtaid tehnoloogiad soodustades ja seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad uued tööstused ja konkurentsivõimelised majandusharud. Valdkonnad, kus Eestil on kliimakindlamas majanduses konkurentsieelis on: kliima- ja keskkonnavaldkonna digilahendused, rannikumajandus, Eestis toodetavad kütused (nt biometaan), uute maavarade kasutuselevõtt ja materjalide ringlussevõtt ning ressursside efektiivsem ja kõrgem väärindamine (puit, jäätmed jm) ning suures mahus taastuvenergiat, mis toob madalama energia hinna ning võimaldab uute tööstuse arengut ka siis kui Eesti riigina kliimaeesmärgid täidab. 

Seaduses seatavad kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid annavad selguse, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Samuti loob seadus eelduse juba aset leidvate kliimamuutustega paremaks kohanemiseks, toetades samal ajal liigirikkuse säilimist, looduslike ökosüsteemide head seisundit ja toimimist ning aidates kaitsta praegust ja tulevasi põlvkondi kliimamuutuste kahjuliku mõju eest.  

Seaduses seatavad eesmärgid ja põhimõtted annavad investeerimiskindluse ettevõtjatele pikaajaliste otsuste tegemiseks, andes ettenähtavuse kliimapoliitika pikaajaliste eesmärkide osas.  

Olulised suunad kavandatavas seaduses on järgmised:

  • Teeme ruumi uuele tööstusele – tööstuse heite maht saab kasvada aastaks 2030 kahekordseks;
  • Avalik sektor loobub 2040. aastal fossiilkütuste kasutamisest, va valdkonnad, kus puuduvad tehnoloogilised alternatiivid;
  • Elektritootmine, sh varustuskindlus on alates 2040.a CO2 heite vaba;
  • Soojuse tootmine on alates 2040. a CO2 heite vaba;
  • Uusi maavara kaevandamise lube põlevkivi kaevandamiseks antakse ainult selliste põlevkivikeemia või muude toodete tootmise eesmärgil, mis ei ole kasutatavad kütuste ega energiakandjatena; 
  • Suuremates linnades viiakse ühistransport aastaks 2040 üle nullheitele, sh suuremate linnade taksod nullheitele aastaks 2035;
  • Avaliku sektori administratiivne masinapark on 2035 aastaks nullheitega;
  • Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks antakse tegevusload lihtsustatud ja kiirendatud korras
  • 30% riigi CO2 müügist saadavatest vahenditest suunatakse erasektori investeeringuteks uutesse tehnoloogiatesse ja energiaefektiivsusesse;
  • 25% riigihangetest sisaldavad 2030. aastaks ühe hindamiskriteeriumina CO2 heidet;
  • Koostatakse koos ettevõtetega 8 tehnoloogia arendamise teekaarti CO2 heite vaba tehnoloogia kasutuselevõtuks;
  • Ühtlane raiemaht, mille raames raied ei ületa majandusmetsade netojuurdekasvu ehk majandusmetsa tagavara raiete tagajärjel ei kahane;
  • Loome võimaluse eraldi metsaistandike rajamiseks, mis tagab parema ressursi kättesaadavuse puidu kestvustoodeteks ja puidukeemiaks;
  • Muudame turba tootmise kaevandamise lubade väljaandmise põhimõtteid nii, et see toob kaasa turbatootmise CO2 heite 12% vähenemise 2030. aastaks ning märgaladest lähtuva heite vähendamise 100% aastaks 2050.
  • Edaspidi on turba kaevandamise lubade väljastamise tingimuseks selle alates 2035. aastast Eestis suurem väärindamine.

Tervikliku ülevaate kliimaseaduse väljatöötamisest leiab SIIT.