Kooskõlastamiseks esitati jäätme- pakendi- ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Kliimaministeerium saatis 05.11.2024 kooskõlastusringile “Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu”. Nn jäätmereformi raames valminud eelnõu koostamise protsess on pikalt veninud ning sellele eelnes väljatöötamiskavatsus, mille kohta erialaliidud (eelkõige Toiduliit, Kaubansus-Tööstuskoda ja EKTL) aktiivselt ja järjepidevalt sõna võtsid. Ühise pingutuse tulemusel jäeti viimaks eelnõust välja kõigile pakenditele nn turule laskmise tasu (hiljem ka aktsiisiks nimetatud tasu) kehtestamine. Siiski on esitatud eelnõus mitmeid pakendiettevõtete seisukohast murettekitavaid aspekte, mis on peamiselt seotud kohtkogumise laiendamise ning kaasuvate kulude pakendiettevõtetele suunamisega.
Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmeseadust (JäätS), pakendiseadust (PakS), keskkonnatasude seadust (KeTS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ja keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS).
Toome välja mõned aspektid:
Jäätmeseaduse muudatustega tugevdatakse kohaliku omavalitsuse rolli jäätmehoolduse ja jäätmevaldkonna konkurentsitiheda turu korraldamisel. Kõigile omavalitsustele seatakse konkreetne tulemusnäitaja olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvuna, et tagada olmejäätmete liigiti kogumise kõrge tase, millel on otsene seos ringlussevõtuga. Ühildatakse paber- ja kartongpakendijäätmete kogumine paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) kogumisega. Jäätmevaldajate jaoks hinnastatakse jäätmehooldusteenus selliselt, et liigiti kogutud jäätmete üleandmine on vähemalt kolm korda odavam liigiti kogumata jäetud jäätmete üleandmisest. Arvestades, et omavalitsused on seotud kehtivate korraldatud jäätmeveo hankelepingutega, antakse omavalitsustele uute sätete rakendamiseks üleminekuaeg 2030. aasta lõpuni.
Eelnõukohase seadusega tehakse olulisi muudatusi pakendiseaduses. Hiljemalt 2030. aasta lõpuks peab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise korraldama korraldatud jäätmeveoga. Eelnõukohase seaduse kohaselt korraldatakse tiheasustusalal tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine tekkekohalt. Tiheasustusalal tuleb nii korteriühistute kui ka eramajade, ettevõtete ja asutuste juures eraldi kahte mahutisse koguda järgmised pakendijäätmed: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongjäätmetega (nn vanapaber); 2) klaaspakendijäätmed koos plast- ja metallpakendijäätmetega. Tekkekohalt kogumine on seega tiheasustusalal vaikimisi lahendus ja miinimumstandard.
Eelnõukohase muudatusega sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ja taaskasutusorganisatsioonidele nõuded, mis on seotud neile rakenduvate kohustustega pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutuse korraldamisel korraldatud jäätmeveo raames ning kulude jaotusel.
Taaskasutusorganisatsioonil tuleb hüvitada olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise kulud, mis kujunevad korraldatud jäätmeveo tulemusel kilomeetrihinna alusel, arvestades taaskasutusorganisatsiooniga varem kokku lepitud pakendijäätmete üleandmise koha asukohta.
Võrreldes praegusega muutuvad taaskasutusorganisatsioonidele seni tähtajatuna kehtinud tegevusload tähtajaliseks. Keskkonnaamet annab tegevusloa kuni viieks aastaks.
Keskkonnatasude seaduses tehakse muudatused, et motiveerida keskkonnatasude kaudu jäätmete ringlussevõtu eelistamist jäätmete põletamisele ja ladestamisele, ning et üha rohkem arvestataks ringmajanduse põhimõtetega. Selleks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 uue saastetasuna jäätmete energiakasutuse tasu (tavajäätmete sortimisjääkide puhul tasumäär 50 eurot/t; ülejäänud tavajäätmed, välja arvatud puidujäätmed, 60 eurot/t) ning senisest, 2015. aastast muutumatuna püsinud, kõrgem tavajäätmete kõrvaldamise tasumäär (senise 29,84 eurot/t asemel 90 eurot/t).
Ootame eelnõu kohta tagasisidet hiljemalt 22.11.24, et saaksime koostada Liidu seisukohad.