Põlevkivitööstus on üks kõrgeima lisandväärtusega tööstussektoreid Eestis
14. aprill ilmus neli artiklit, mis kõik käsitlesid põlevkivi temaatikat. Põlevkivitööstuse sulgemine on hetkel väga aktuaalne teema ja see pakub kõneainet mitme vaatenurga alt. See on tööstusharu, mis on oma parimas arenguetapis, kuid just nüüd tahetakse see sulgeda.
Esimene artikkel keskendus põlevkiviõlitööstuse tähtsusele ning selgitati kuidas tööstuse sulgemine mõjutab Eesti majandust. Põlevkivitööstuse sulgemisega kahaneb üks kõrgeima lisandväärtusega tööstussektoreid Eestis pea olematuks. Põlevkiviõli tootmise tehnoloogia ajalugu ulatub küll juba 1924. aastasse, kuid oma suurimad investeeringud moodsateks tootmisviisideks tehtud alles viimase kümne aasta jooksul. See näitab kui palju on see tööstusharu veel võimeline oma tootmises ja tehnoloogites arenema ning tootma üha kõrgema lisandväärtusega toodeteid. Pikemalt saab artiklit lugeda SIIN.
Järgmine artikkel peatubki pikemalt põlevkivi arendustegevusel ja erinevatel kõrvalproduktidel. Põlevkivi oma olemuselt kõige sobivam küll õlitootmiseks, kuid lisaks saab õli tootmise käigus toota veel väga palju erinevaid kõrvalprodukte ja püüelda õli kvaliteedi parandamise poole – just nende suundadega ongi viimastel aastatel kõige enam tegeletud. Näiteks on viimastel aastatel pööratud tähelepanu peenkeemiatoodete tootmisele, fenoolide ekspordile, metanooli sünteesimisele, soojuse ja elektri tootmisele ja müümisele. Täpsemalt saab lugeda SIIN.
Oma mõtteid põlekivi teemal jagas ka ligi 50 aastat põlevkiviteadusega tegelenud Hella Riisalu, kes on TalTechi Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse hing. Hella Riisalu näeb põlevkivitööstuses head võimalust rohepöördes osaleda. Tema labor on tõestanud, et põlevkiviga koos on võimalik plasti töödelda. Suurem osa plastidest on tehtud naftast ja kuna põlevkivi oli enne naftat, siis saadakse plasti ümbertöötlemisel sisuliselt naftaproduktid tagasi. See ongi tegelik ringmajandus. Lisaks näeb teadlane, et praeguses põlvkonnas on peale tulemas mitmeid noori, kes on sügavalt huvitatud põlevkivi temaatikast ja oleksid võimelised läbi viima mitmeid uusi arenguid. Täpsemalt saab lugeda SIIN.
Viimases artiklis räägib TalTechi Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht kuidas enamik kolledži lõpetajatest läheb suurima hea meelega põlevkivisektorisse tööle. Muidugi on suur osa selles kolledži ja ettevõtete omavahelises sümbioosis - ettevõtjad osalevad õppekavade koostamises, maksavad õppuritele stipendiume, pakuvad praktikabaasi ja värbavad kõrgepalgalistele töökohtadele ligi 65 protsenti lõpetajatest. Kohalikele taibukatele noortele on see selge karjääritee, mis annab neile võimaluse siduda oma tulevik kodumaakonnaga. Direktor räägiv, et põlevkivisektori sulgemissoovi mõju on esialgu hoomatavast palju laiem. Ajal, mil tehnikaerialade lõpetajaid oleks vaja palju rohkem ja insenere otsitakse taga tikutulega, on Eesti ühe suurima tööstusharu sulgemine noortele täiesti vale sõnum. Selline sõnum on oluliselt mõjutanud kolledžisse sisseastujate arvu, sest kardetakse kuidas põlevkivitööstus suletakse ja siis pole saadud haridusega enam midagi peale hakata. Lahendusena näeb Roosileht põlevkivitööstuse arendamist ringmajanduse ja keemiatööstuse suunas. Tehnikaerialade lõpetajaid ja insenere läheb alati vaja ning seetõttu ei peaks kartma kooli sisseastumist. Lähemalt SIIN.