Uus roheväidete direktiivi ettepanek püüab täielikult keelustada nn rohepesu

Pexels

22. märtsil 2023 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv selgesõnaliste keskkonnaalaste väidete põhjendamise ja edastamise kohta. Ettepaneku eesmärk on ühtlustada vabatahtlike keskkonnaalaste väidete „roheliste väidete” hindamist ja järelevalvet, et vältida turu killustumist, mis tuleneb erinevatest riiklikest lähenemisviisidest, mis võeti kasutusele või võetaks kasutusele eeskirjade puudumisel ELi tasandil. Kuna tegemist on aga direktiiviga (erinevalt määrusest), tuleb see üle võtta siseriiklikesse eeskirjadesse, mis antud juhul hõlmavad seda, et igas riigis tuleb määrata kontrolliasutused.
Täpsemalt aitab käesolev ettepanek tegeleda valede keskkonnaalaste väidetega, tagades, et tarbijad saavad usaldusväärset, võrreldavat ja kontrollitavat teavet, ning sätestab seega keskkonnaväidete põhjendamise, teavitamise ja kontrollimise kohta täpsemad nõuded, et võidelda rohepesu vastu. Rohepesu viitab ebaselgete või ebapiisavalt põhjendatud keskkonnaalaste väidete esitamise praktikale.

Ettepanekuga hõlmatud väited:
Ettepanek kehtib keskkonnaväidete kohta - s.o: „mis tahes sõnum või esitus, mis ei ole liidu või siseriikliku õiguse alusel kohustuslik, sealhulgas tekstiline, pildiline, graafiline või sümboolne esitus, mis tahes kujul, sealhulgas etiketid, kaubamärginimed, ettevõtte nimed või tootenimed, kommertsteadaannete kontekstis, milles väidetakse või antakse mõista, et tootel või kauplejal on keskkonnale positiivne või puuduv mõju või see kahjustab keskkonda vähem kui vastavalt teised tooted või kauplejad või on aja jooksul oma mõju parandanud.

Ettepanek nõuab, et need rohelised väited, nagu "30% ulatuses ringlussevõetud plastist valmistatud pakend", "mesilase sõbralik mahl", "CO2 kompenseeritud sõit" või "kohustus vähendada selle toote tootmisega seotud CO2-heiteid 50% võrra 2030 a. võrreldes 2020. aastaga," tuleb põhjendada ja seda põhjendust eelnevalt kontrollida lasta.

See ettepanek aga ei puuduta väited, mis on hõlmatud kehtivate ELi eeskirjadega, nagu ELi ökomärgis või mahetoidu logo, sest kehtivad seadused juba tagavad, et nende poolt reguleeritud väited on usaldusväärsed. Samal põhjusel jäetakse välja väited, mida kaetakse tulevaste ELi regulatiivsete eeskirjadega.

Tarbijate jaoks usaldusväärsed, võrreldavad ja kontrollitavad keskkonnaväited:
• Ettepaneku kohaselt peavad ettevõtted, kui nad otsustavad esitada oma toodete või teenuste kohta "rohelise väite", järgima miinimumnorme selle kohta, kuidas nad neid väiteid põhjendavad ja kuidas nad neid edastavad.
• Liikmesriigid tagavad, et kauplejad viivad läbi hindamise selgesõnaliste keskkonnaalaste väidete põhjendamiseks. See hindamine peab:

  • täpsustama, kas väide on seotud kogu toote, toote osa või toote teatud aspektidega või kaupleja kõigi tegevustega või nende tegevuste teatud osa või aspektiga, kui see on väitega seotud.
  • tuginema laialdaselt tunnustatud teaduslikele tõenditele, kasutades täpset teavet ja võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid;
  • tõendama, et väitega hõlmatud keskkonnamõjud, keskkonnaaspektid või keskkonnategevuse tulemuslikkus on olelusringi seisukohast olulised;
  • kui väide esitatakse keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta, võtma arvesse kõiki keskkonnaaspekte või keskkonnamõjusid, mis on keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamisel olulised.

• Mitmed reeglid puudutavad väidete selget edastamist. Näiteks väited või märgised, mis kasutavad toote üldise keskkonnamõju (nt bioloogilise mitmekesisuse, kliima, veetarbimise jne) koondhinnet, ei ole enam lubatud, välja arvatud juhul, kui need põhinevad ELi eeskirjadel või ELi märgistusskeemidel, mis on loodud sellise koondskoori arvutamiseks. Kui võrrelda tooteid või organisatsioone teistega, peaksid sellised võrdlused põhinema samaväärsel teabel ja andmetel.
• Kui selgesõnaline keskkonnaalane väide on seotud lõpptootega ja kasutusetapp on selle toote olelusringi kõige olulisemate etappide hulgas, peab väide sisaldama teavet selle kohta, kuidas tarbija peaks toodet kasutama, et saavutada eeldatav keskkonnatoime. See teave tehakse kättesaadavaks koos väitega.

• Koos väitega tehakse kättesaadavaks teave toote või kaupleja kohta, mille kohta selgesõnaline keskkonnaalane väide on esitatud, ja põhjendused (tõendid) kas füüsilisel kujul või veebilingi, QR-koodi või samaväärsena.
• Ettepaneku eesmärk on ohjeldada keskkonnamärgiste levikut ning uued avalikud märgistamisskeemid ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui need on välja töötatud ELi tasandil. Kõik uued eraskeemid peavad näitama üles suuremat keskkonnaambitsiooni kui olemasolevad ja saama eelneva heakskiidu. Keskkonnamärgiste kohta üldiselt kehtivad üksikasjalikud reeglid: need peavad olema ka usaldusväärsed, läbipaistvad, sõltumatult kontrollitud ja korrapäraselt üle vaadatud.
• Liikmesriigid kehtestavad menetlused selgesõnaliste keskkonnaalaste väidete põhjendatuse, edastamise ja vastavuse kontrollimiseks. Roheliste väidete põhjendamine ja edastamine peab enne rohelise väite avalikustamist või märgistuse eksponeerimist olema kontrollitud kolmanda osapoole poolt. Liikmesriigid määravad sõltumatud tõendajad (kolmandatest isikutest vastavushindamise akrediteeritud asutused) vastavalt määrusele 765/2008, milles sätestatakse toodete turustamisega seotud akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded.

Erandid
Direktiivi eelnõu ei kohaldata, kui teatud tüüpi keskkonnaväidete kohta kehtivad täpsemad eeskirjad (nt ELi ökomärgis, mahepõllumajanduse märgis jne).
Veelgi enam, direktiiv ei kehti mikroettevõtetele (st vähem kui 10 töötajaga ettevõtetele, kelle aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot). Kuid mõistlikult ei ole mikroettevõtted turundusalaste õigusaktide nõuetest vabastatud.

Aspektid, mida võidakse käsitleda hilisemas etapis:
Roheliste väidete direktiivi eelnõu ei näe ette üht tüüpi metoodikat (näiteks toote keskkonnajalajälje meetodit), mida roheliste väidete põhjendamiseks kasutada.
Siiski antakse direktiiviga komisjonile õigus võtta hilisemas etapis vastu delegeeritud õigusakte, võttes arvesse täiendavaid sätteid, mis käsitlevad:
1. ring-, bio- ja rohelise majanduse võimaluste avamine, hinnates tavaliste ja vajaduse korral olelusringil põhinevate keskkonnaalaste väidete põhjendamise meetodite kasutamise asjakohasust ja teostatavust;
2. hõlbustada üleminekut mürgivabale keskkonnale, kaaludes keskkonnaalaste väidete keelamist ohtlikke aineid sisaldavate toodete puhul, välja arvatud juhul, kui nende kasutamist peetakse ühiskonna jaoks hädavajalikuks vastavalt komisjoni väljatöötatavatele kriteeriumidele;
3. edasine ühtlustamine seoses nõuetega, mis puudutavad konkreetsete keskkonnaaspektide või keskkonnamõjude, nagu vastupidavus, korduvkasutatavus, parandatavus, ringlussevõetavus, ringlussevõetud sisu, loodusliku koostise, sealhulgas kiudude kasutamine, keskkonnatoime või jätkusuutlikkus, biopõhised elemendid, biolagunevus, bioloogiline mitmekesisus, jäätmetekke vältimine ja vähendamine põhjendamist.

Edasi:
Seadusandliku tavamenetluse kohaselt peavad roheväidete direktiivi ettepaneku nüüd heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu. Selle protsessi käigus võidakse eelnõu teksti muuta.
Pärast direktiivi lõpliku teksti avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja selle jõustumist on liikmesriikidel aega 18 kuud selle siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks ning meetmeid hakatakse kohaldama 24 kuud alates jõustumiskuupäevast.

Eesti tasandil:

Kaubandus-tööstuskoda küsib arvamust ja koostab seisukohti, et edastada need Kliimaministeeriumile ning rääkida kaasa Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamisel. Palun vastake siin