Eesti seisukohad välisõhu kvaliteedinõuete direktiivi ülevaatamise kohta
Vabariigi Valitsuse 8. juuni 2023. a istungil kiideti heaks järgmised Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise (uuesti sõnastatud) eelnõu suhtes:
1. Eesti toetab tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks peetavate õhu saasteainete piirväärtuste ühtlustamist Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2021. aasta soovitustega. Üleminek Eestis peamiselt kohtküttest pärineva kantserogeense bensopüreeni (BaP) sihtväärtuselt piirväärtustele peaks algama aastal 2030.
(Suures plaanis on BaP ainus saasteaine, mille normidega Eesti vaeva peab nägema - mure peamiselt kohtküttes ja tulekul uus projekt ahjude väljavahetamiseks).
2. Eesti eelistab välisõhus seiratavate ainete läbivaatamist iga viie aasta tagant alates aastast 2030, mitte aastal 2028, arvestades, et madalamad piirväärtused hakkaks kehtima alles aastal 2030. Saasteainete seirenimekirja täiendamisel tuleks liikmesriikidele jätta direktiivi rakendamiseks ja riigisiseste õigusaktide täiendamiseks vähemalt 2 aastat.
3. Saasteainete proovivõtukohti puudutavate nõuete täpsustamisel toetab Eesti seniste seirepunktide asukohtade säilitamist, sest seire väärtus on pikaajalised andmeread ning võimalus hinnata trende. Saame toetada kohustust rajada seirejaamad, kus on täiendavad seirekohustused (nn superseirejaamad), ent neid peaks saama rajada juba eksisteerivatesse asukohtadesse.
4. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat karistussüsteemi ja -liiki.
5. Toetame algatust, et inimestele peavad olema tagatud tõhusad võimalused saada hüvitist tervise kahjustamise eest, mis on tekkinud direktiivis liikmesriigile sätestatud piirväärtuste, õhukvaliteedi kavade, lühiajaliste tegevuskavade eeskirjade rikkumise või piiriülest saastet käsitlevate eeskirjade rikkumise tõttu. Eesti peab oluliseks, et õiguste kaitse tõhustamise meetmed ei sekkuks põhjendamatult menetlusautonoomiasse ja sobituksid Eesti kohtumenetluse normidega. Algatuse menetlemise käigus tuleb tagada, et klassikalise esinduskorral ei nõuaks direktiivi sõnastus menetlusautonoomiasse sekkumist selliselt, et inimeste tervist või keskkonnakaitset edendavatele valitsusvälistele organisatsioonidele tuleks anda enda nimel menetluse algatamise ja menetluses osalemise õigus.
6. Eesti ei toeta direktiivis kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja reguleerimist, vaid see peaks toimuma liikmesriigi õiguse kohaselt.
7. Eesti eelistab, et direktiivi ülevõtmisaeg oleks kahe aasta asemel kolm aastat, et tagada võimalused uute seirevahendite kasutuselevõtuks ja seiresüsteemi käivitamiseks.