EKTL ettepanekud Ida-Virumaa õiglase ülemineku eesmärkide ja tegevussuundade osas

EKTL esitas Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjoni esimees Jaak Aabile ja rahandusministeeriumile oma ettepanekud Ida-Virumaa Õiglase ülemineku eesmärkides tegevussuundade muutmiseks. Ettepanekute tegemisel lähtusime põlevkivisektoriga samaväärse lisandväärtusega ettevõtluse väljaarendamisest Ida-Virumaal ja rahvastiku väljarände peatamisest.
Õiglane Üleminek saab toimuda aste-astmelt, võttes arvesse süsinikuneutraalsete tehnoloogiate arenguid koos Eesti tööstusettevõtete võimekusega neid rakendada. Põlevkiviõli tootmise konkurentsivõime peaks Eestis säilima vähemalt fossiilkütuste ajastu lõppemiseni ehk aastani 2050, kuid selleks ajaks peavad valmis olema ka uued majandusharud, mis tagaksid riigile samaväärse tulubaasi.
Vastusena küsimusele laekunud tegevuste ettepanekute/ideedele tegevussuundade kaupa leiame, et mitte ükski tegevus ei ole eraldiseisvana kriitiline. Ei ole õige kirjeldada eelistatuid projekte, pigem on vaja kirjeldada välistused. Põhjuseks, et projektide nimekiri ei saa olla kunagi piisav ega täielik, seega tuleks kirjeldada vaid välistatud projektid.
Kriitiline on rahastamise jaotus tegevussuundade vahel. Põlevkivisektori ümberprofileerimiseks õiglase ülemineku raames, uute tööstusinvesteeringute toomiseks piirkonda ja taastuvenergeetika arendamiseks peaks jaotuma vähemalt 70% kogu ÕÜM rahastusest.
Mitmekesise ja nutika ettevõtluse arengu valdkonna mõõdikuks pakume Ida-Virumaale tehtud tööstusinvesteeringute mahuks vähemalt 500 miljoni EUR 2025-ks aastaks ja 750 miljoni EUR 2030-ks aastaks.
Eesmärk on, et tekkivad uued majandusharud muutuvad elujõuliseks varem või paralleelselt
põlevkivitööstuse hääbumisega.

Lisatud: EKTL märkused eesmärkide ja tegevussundade kohta.