EKTL vaated rohepöörde ja kliimaseaduse kontekstis

Pexels

Euroopat ja s.h Eestit on tabanud rohelise kokkuleppega (EU Green Deal) seotud tegevuste laviin. Riigikantselei juhtimisel koostatakse "Rohepöörde tegevusplaani" ning kliimaaktivistidega vaieldakse teemal, millist kliimaseadust Eesti vajab. Mõlemast teemast pikemalt alljärgnevalt:

Iseenesest on rohepöördega seonduvat käsitletud juba pikemat aega, kuid nii rohepöörde tähendus kui sellega kaasnevad tegevused pole olnud üheselt mõistetavad ning on mõjunud pigem ühiskonda polariseerivalt. Selguse loomiseks on Riigikantselei Eesti rohepöörde eesmärgid ja üldise raamistiku koondatud "Rohepöörde tegevusplaani" eelnõusse, mille loomiseks on analüüsitud valdkonda kujundavaid katusdokumente, kinnitatud strateegiadokumente ning Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppes toodud rohepööret puudutavaid prioriteete. Samuti on tegevusplaani eelnõu koostamisel võetud aluseks Riigikantselei juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma raportis esitatud soovitusi ning ministeeriumite hinnangut nende elluviimise kohta.

Tegevusplaan on koostatud lähima kolme aasta vaates, et hoida fookust tegevustel, mille elluviimisest sõltub kõige enam pikaajaliste sihtide saavutamine. Selleks, et lõplik tegevusplaan kajastaks võimalikult paljude huvigruppide sisendit, kaasas Riigikantselei avalikku konsultatsiooni erialaliidud ja muud asjasse puutuvad ühendused, et tegevusplaani tagasiside põhjal veel täiendada.

Avaliku konsultatsiooni käigus paluti tagasisidet järgmistele küsimustele:

  • Millised peaksid olema Teie hinnangul Valitsuse järgmise kolme aasta kõige olulisemad prioriteedid, et saavutada rohepöörde kolme põhieesmärki?
  • Milliseid täiendavaid väljakutseid ja tegevusi tuleks tegevusplaani lisada, mis vajaksid lahendust järgmise kolme aasta jooksul rohepöörde eesmärke ning valdkondade väljakutseid silmas pidades?

EKTL saatis Riigikantseleile oma tagasiside, milles ollakse suuresti kriitiline, kuivõrd ELi roheleppe üht peamist alustala ehk nn rohelist kasvu Green Growth (st majanduskasvu) Eesti versioonis tugevalt hägustatud. EKTL leiab, et valitsuse olulised prioriteedid rohepöörde kolme põhieesmärgi saavutamiseks peavad sisaldama kindlasti majanduskasvu meetmeid tasakaalus keskkonna ja ühiskonna sotsiaalsete vajadustega. Kuna väljakutsed seisavad ees töötlevatel tööstusetel, siis rohepöörde plaan peab sisaldama analüüsil põhinevaid meetmeid tööstuste ümberkujundamise toetusteks.

Käesoleva artikli lõppu on lisatud EKTLi poolt Riigikantseleile saadetud seisukohad. 

Tegevusplaani eelnõuga saab tutvuda valitsuse koduleheküljel.

____________________________________________________________________________________

KAS JA MILLINE KLIIMASEADUS EESTILE?

25.01.23.a   toimus Eesti Looduskaitse Fondi  ELF kliimaseaduse teemaline ümarlaud. Päevakava oli jaotatud kaheks: ettekanded ning arutelu

Päevakavas oli:

  • Kuidas on kliimaseaduse lahendanud teised riigid? Triin Jäädmaa, Keskkonnaõiguse Keskus
  • Kliimaseaduse vajalikkus, võimalik sisu, võtmeküsimused. Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse Keskus
  • Kliimaseadus- võimalus luua koht Eesti arengu uutele juhtpõhimõtetele. Viljar Kirikal, Viru Keemia Grupp
  • Ootused kliimaseadusele ja selleni jõudmise protsessile. Kertu Birgit Anton, Fridays for Future Eesti
  • Kliimaseadusest keskkonnaministeeriumi vaatest. Kädi Ristkok, Keskkonnaministeerium


Toimus arutelu ootustest: kuidas hindavad erinevad osapooled kliimaseaduse vajalikkust, millist kliimaseadust Eesti vajab, milliseid komponente see võiks sisaldada, väljatöötamise protsess jne.

Ümarlauda modereeris  politoloog ja Poliitikaguru toimetaja Erik Moora.

Lisaks: 20.01.23 avalikustas Eestimaa Looduse Fondi  oma tellitud ning Keskkonnaõiguse Keskus koostatud analüüsi “Eesti kliimaseaduse perspektiivikus”. Sellega saab tutvuda veebilehel kliimaseadus.ee.

Ettevõtjate poolt osalesid EE-st Andres Tropp ja VKG-st  Viljar Kirikal

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid: Eesti Turbaliit (Erki Niitlaan), EKTL (Hallar Meybaum)

Lisatud on ELF poolt koostatud ürituse MEMO.