EL jõuab kokkuleppele veereostuse vähendamise osas: uuendatakse prioriteetsete ainete nimekirju
Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi esindajad saavutasid poliitilise kokkuleppe direktiivi osas, millega ajakohastatakse pinnavee ja põhjavee reostust põhjustavate ainete nimekirju ning nendega seotud keskkonnastandardeid. Uuendatud direktiiv viib ELi veepoliitika vastavusse uusimate teaduslike tõenditega.
See muudatus on oluline samm Euroopa veekvaliteedi kaitsmisel. See tugevdab raamistikku ohtlike kemikaalide vastu võitlemiseks, parandab seiret ja tagab, et reeglid oleksid kooskõlas veemajanduskavadega, mis juhivad veepoliitika rakendamist kogu ELis.
Peamised kokkuleppe punktid:
- Uuendatud reostusainete nimekiri: Nimekirja lisatakse uusi aineid, sealhulgas pestitsiidid, ravimid, bisfenoolid ja PFAS-ained. Bisfenool-A määratakse prioriteetseks ohtlikuks aineks. Mõned vananenud ained, nagu atrasiin, eemaldatakse nimekirjast ning teiste ainete standardeid karmistatakse.
- Seire ja aruandlus: Liikmesriigid peavad edaspidi:
- esitama iga kolme aasta järel bioloogilise kvaliteedi andmeid pinnaveekogude ökosüsteemide tervise kohta;
- esitama iga kahe aasta järel keemilise kvaliteedi andmeid pinnavee ja põhjavee kohta (soovi korral ka igal aastal);
- aruandlus veekogude üldise seisundi kohta jääb kuueaastaseks, vastavalt veemajanduskavade tsüklile.
- Efektipõhine seire (EBM): Pinnaveekogudes rakendatakse uut lähenemist, mis hindab kemikaalide kombinatsioonide mõju ökosüsteemidele. EBM muutub kohustuslikuks teatud östrogeensete ainete puhul kaheks aastaks.
- Ühine seireasutus: Kokkulepe näeb ette võimaluse luua ELi tasandil ühine seireasutus, mis aitaks liikmesriikidel uusi meetodeid arendada ja suurenenud ainete arvu jälgida.
- Halvenemise määratlus ja erandid: Täpsustatakse veekogude seisundi halvenemise mõistet ning lisatakse kaks uut erandit – ajutine halvenemine ja reostuse ümberpaigutamine ilma kogukoormust suurendamata. Erandid ei tohi ohustada joogivee kvaliteeti.
- Tähtaegade ja nõuete täitmine: Liikmesriikidel on aega kuni aastani 2039, et täita uued standardid, teatud juhtudel on võimalik pikendus kuni 2045. Rangematele standarditele vastavuse tähtaeg on 2033. Prioriteetsete ohtlike ainete järkjärguline kõrvaldamine peab toimuma 20 aasta jooksul.
Järgmised sammud: Kokkulepe peab saama ametliku heakskiidu Nõukogult ja Parlamendilt, pärast mida direktiiv jõustub. Liikmesriigid peavad selle üle võtma oma siseriiklikku õigusesse hiljemalt 21. detsembriks 2027.
Taust: ELi veemajanduskavade andmetel ei saavuta 46% pinnaveekogudest ja 24% põhjaveest head keemilist seisundit. 2019. aasta veepoliitika tõhususe hindamine tõi esile vajaduse ajakohastada reostusaineid, arvestades ka nende kombinatsioonide mõju. Kavandatav direktiiv aitab saavutada ELi eesmärki – keskkond, mis on 2050. aastaks vaba kahjulikust reostusest.