Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse kohta arvamuse esitamine
Alljärgnevalt toome ära Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi palve arvamuse väljakujundamiseks Eesti riiklike seisukohtade kujundamise protsessis Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse väljatöötamise raames
Euroopa Komisjon avaldas 16. märtsil 2023. a. eelnõu Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse väljatöötamiseks. Oleme koostamas koostöös teiste asjakohaste ministeeriumide ja Riigikantseleiga selle jaoks Eesti seisukohti.
Euroopa Komisjoni info ja algatused leiate siit: European Critical Raw Materials Act (europa.eu)
Hetkel puudub veel eestikeelne tekst, jagame seda niipea kui võimalik.
Faktileht lühidalt: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/fs_23_1663
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku seada eesmärgiks, et aastaks 2030 toodetakse-töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 40% EL-is. Osa sellest peaks tulema kaevandamisest (vähemalt 10%) ning osa ümbertöötlemise teel.
- Sellega tahetakse vähendada EL-i sõltuvust kolmandatest riikidest, kust tuleb praegu väga suur osa kriitilistest toormetest (nt Hiinast), ning suurendada meie majandusjulgeolekut.
- Kriitilisi toormeid on vaja, sest need võimaldavad ühiskonnal kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Näiteks on haruldasi muldmetalle vaja rohepöördeks, et toota tuuleturbiine ja päikesepaneele. Kriitilisi toormeid on tarvis ka näiteks väetistes, metallisulamites, akudes, elektroonikaseadmetes (sh telefonid ja arvutid) jne.
- Euroopa Komisjon soovib kriitiliste toormete aktiga erikohtlemist projektidele, mida peetakse „strateegiliseks“. Strateegilised projektid määrab kindlaks Euroopa Komisjon koos alles loodava Euroopa Kriitiliste Toormete Nõukoguga.
- Strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandusprojektide üks peamisi komistuskivisid.
- Muu hulgas tahetakse vähendada kaevanduste rajamiseks taotletavate lubade menetlusaega. Kui strateegiliste projektide kaevandamislubade saamiseks võib praegu kogu protsess aega võtta üle kümne aastat, siis seda tahetakse lühendada kahele aastale.
- Lisaks nähakse kriitiliste toormete kaevandusi kui strateegiliselt olulisi objekte, millele peaks olema võimalik tulevikus anda ka finantstoetust riigiabi näol.
Mida see tähendab Eestile?
Praegu teadaolevalt ei tohiks kaasneda selle aktiga Eestile otseseid kohustusi. (Akt avalikustati siiski äsja ning nüüd tuleb see põhjalikult läbi töötada.)
- Esialgu mõjutab äsja avaldatud akt pigem näiteks Soomet-Rootsit, kellel on ambitsioonikad plaanid haruldaste muldmetallide ja liitiumi ning koobalti uurimisel ja kaevandamisel, aga ka näiteks Portugali, kes on hädas oma liitiumikaevanduste avamisega.
Siiski ei saa mööda vaadata faktist, et Eestis on olemas potentsiaalne kriitiliste toormete ressurss, mida vajame rohepöördeks ja infotehnoloogia valdkonnas.
- Eestis leidub kriitilistest toormetest magneesiumi, vanaadiumi, fosforiiti. Fosforiidis omakorda leidub kaasneva ressursina märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle (nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium), mistõttu on fosforiidil tulevikus perspektiivi olla ka haruldaste muldmetallide toormeks.
Eesti maapõueseaduse kohaselt saab fosforiidi ja metallitoorme geoloogilisi uuringuid teha ainult Eesti riik, seega ei põhjusta nimetatud soovitused meil arendajate tormijooksu.
Vähemalt lähiaastatel Eesti fosforiiti kaevandama ei hakata. Sellistele otsustele peab eelnema põhjalik eeltöö ja laiem ühiskondlik diskussioon. Siiski seisame ühel hetkel küsimuse ees, kas soovime seda tulevikus teha.
- Praegu tegeleb Eesti Geoloogiateenistus 3-aastase fosforiidi ja kaasnevate maavarade uuringuprojektiga, mille fookuses on eelkõige toorme kaevandamise ja väärindamise tehnoloogia küsimused ning tervikliku väärtusahela analüüs.
- Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbiviidava kriitiliste ressursside uuringu tulemustest lähtuvalt on Eesti ühiskonnal võimalik tulevikus ühiselt otsustada, kas ja kuidas tasub fosforiidi, haruldaste muldmetallide ja kaasnevate ressursside võimaliku kompleksse väärindamisega edasi liikuda.
Peame veenduma, millised on kaasnevad keskkonnamõjud ning majanduslik perspektiiv. Selle põhjal saab kaugemas tulevikus juba edasi otsustada, kas see on meile sobilik viis, kuidas kasvatada teadmismahukat majandust ning luua uusi töökohti. Maavarade tark väärindamine on ka näiteks meie põhjanaabrite majandusliku tugevuse üks nurgakive.
MKM palub tagasisidet hiljemalt 18. aprilliks ja sellega seoses ootab Liit oma liikmete ettepanekuid esimesel võimalusel.