Kliimakindla majanduse seaduse eelnõud ja seletuskirja täiendati

Eesmärk ja sisu:
Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu eesmärk peaks olema tagada Eesti kliimaneutraalsus aastaks 2050, pakkudes selget raamistikku kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks. Seadus peaks soodustama puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu, ressursside tõhusamat väärindamist ning ringmajanduse põhimõtete integreerimist eri valdkondadesse. Samuti soovitakse seadusega panustada Eesti majanduse konkurentsivõimesse ja elukeskkonna parandamisse, arvestades riigi rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärke. Kuidas neid võimalik et vastuolulisi eesmärke praktikas saavutada kavatsetakse, jääb tööstusele paljuski arusaamatuks. 

Peamised muudatused ja rõhuasetused eelnõus:

1. Avaliku sektori kohustused:

   • Täpsustati avaliku sektori määratlust, hõlmates riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid.
   • Lisati erandid teatud valdkondadele, nagu riigikaitse, meditsiiniteenused ja välisesindused, mis saavad fossiilkütuseid kasutada ka pärast 2040. aastat.

2. Konkurentsivõime:

   • Täiustatud regulatsioonid toetavad tehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu, aidates ettevõtetel kohaneda karmistuvate keskkonnanõuetega.
   • Kehtestati iga viie aasta järel koostatav põhjalik aruanne, mis analüüsib meetmete mõju ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja tehnoloogia valmidusele. Esimene selline aruanne valmib 2027. aastal.

3. Riigihanked:

   • Seadustati riigihangetes kliimasõbralike toodete ja teenuste eelistamine, mis soodustab madalama süsinikujalajäljega tehnoloogiate ja ringmajanduse lahenduste kasutamist.

4. Ringmajandus:

   • Ringmajanduse põhimõtted on seaduses integreeritud horisontaalse teemana. Eesmärk on vähendada jäätmeid, edendada ressursside tõhusat kasutamist ning toetada ringlussevõtu tehnoloogiate arendamist.

5. Fossiilkütuste kasutamine:

   • Ametlikult lõpeb fossiilkütuste kasutamine avalikus sektoris aastaks 2040, välja arvatud strateegiliste teenuste (nt riigikaitse) puhul.
   • Fossiilkütuste toetused analüüsitakse ja vastavate maksuerisuste lõpetamise ettepanek tehakse 2027. aastaks.
   • Põlevkiviõli tootmise eesmärgid on muudetud põlevkivisektori eesmärkideks, selleks et suure heitega tööstusel oleks eraldiseisev eesmärk ülejäänud tööstusest (§31 lg lg 3).

6. Ruumiline areng ja planeeringud:

   • Kohalike omavalitsuste planeeringutesse integreeritakse kliimakindlad lahendused ja kestliku ruumilise arengu põhimõtted. Rõhutatakse kliimariski hinnangute arvestamist taristu ja majanduse arendamisel.

7. Seire ja aruandlus:

   • Täpsustati aruandluse sagedust ja lisati nõue hinnata kliimaeesmärkide ja meetmete asjakohasust iga viie aasta järel. Aruandluse põhjal saab kliimapoliitikat kohandada vastavalt uutele väljakutsetele.
   • Seire hõlmab kasvuhoonegaaside prognoose, eesmärkide täitmise hinnanguid, majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid, tehnoloogilist valmisolekut ning rahvusvahelisi arenguid.

8. Majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud:

   • Mõjuhinnangud analüüsivad konkreetsete meetmete mõju majandusele, konkurentsivõimele ja töökohtadele, et tagada tasakaal keskkonnaeesmärkide ning sotsiaalsete ja majanduslike vajaduste vahel.
   • Täiendatud seletuskirjas käsitletakse selgelt valdkondade investeerimisvajadusi ning nende fiskaalmõjusid.

9. Kliimamuutustega kohanemine:

   • Lisatud kohustus koostada riiklik kliimamuutustega kohanemise teekaart.
   • Rõhutatakse looduslike ökosüsteemide, nagu märgalade ja elupaikade, kaitset ja taastamist, et suurendada süsiniku sidumist ja vähendada kliimariske.

10. Kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine:

    • Täidesaatva riigivõimu ja riigi äriühingute KHG jalajälje hindamine toimub kord aastas, mille korraldab Kliimaministeerium.

Tagasiside ja ajakava:
Eelnõu ja seletuskirja täiendatud versioonid ootavad tagasisidet hiljemalt 10. detsembriks. Valitsus arutab eelnõud majanduskabinetis 5. detsembril. Kokkuvõttes on tegemist raamseadusega, mis loob aluse konkreetsemate meetmete ja poliitikate rakendamiseks kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.