Pakendiaktsiisi seaduse muudatused jäätmereformis
EKTL osales 21.05.24 toimunud Kliimaministeeriumi arutelul pakendiaktsiisi võimaliku muutmise teemal.
VTK-s olid esitletud muudatused - kaheastmeline pakendiaktsiis kahe alternatiiviga. Arutelude käigus on Kliimaministeerium turule lastud pakendiaktsiisi täpsustanud ning soovis seda laiemalt arutleda.
Päevakorras olid:
- Kokkuvõte VTK-le laekunud tagasisidest
- Ülevaade täpsustatud pakendiaktsiisist
- Arutelud ja tagasiside
EKTLi ja teiste tööstusharude (eelkõige toidutööstus) esindajad jäid pakendiaktsiisi muutmise/laiendamise osas olulistele eriarvamustele ministeeriumite ametnikega.
EKTL esitas Klim-ile pärast kohtumist alljärgneva tagasiside pakendite täiendava maksustamise kohta:
- Ettepanekud pakendimaterjalide loetelu sisustamiseks.
Puuduvad senini EL ülesed ühtsed klassifikaatorid pakendimaterjalide kohta. Selguvad alles PPWR rakendusaktist, mida veel pole.
- Ettepanekud maksumäärade osas, mis oleks sobivam ja aktsepteeritavam.
Keemiatööstuse Liit on esitanud ministeeriumile kirjalikult 16.11.23 ja 18.04.24 arvamused. Veelkord: pakendimaksu ei tohi koguda juhul, kui toimib tootjate rahastatav TKO süsteem. Pakendit 2x maksustada samadel eesmärkidel ei ole õiglane.
EKTL on vastu pakendite turule laskmise tasule, mis kahjustab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendaks nii pakendiettevõtjate kui ka järelevalve halduskoormust.
Pakendiettevõtjatele (kes on ühinenud TVO-ga ) rakenduvad PPWR -ga uued regulatiivsed ja kulukad kohutused:
- PPWR nõuab, et pakendid on täielikult taaskasutatavad 2030. aastaks.
- Kõik pakendielemendid peavad läbima ringlusse võetavuse hindamismenetluse, et tagada nende vastavus delegeeritud seaduses sätestatud ringlussevõtu disaini (DfR) kriteeriumidele.
- Pakendile määratakse hinne A-st E-ni vastavalt DfR-i kriteeriumide alusel saadud skoorile.
- Pakendid klassis (E) keelatakse turult alates 2030. aastast. Tootjavastutuse tasude aluseks oleksid klassid A-D.
Kõik see on PPWR -st tulenev suur kulu ja investeering.
- Mis võimalusi näete, kuidas müügipakendi ringlussevõttu suurendada (lisaks liigiti kogumise ja tekkekohalt kogumise süsteemi parandamisele ja ringlussevõtu võimekuse suurendamisele)?
Siin ootame eelkõige riigi poolt…. :
- Riik peaks jäätmereformiga rakendama paremaid jõustamismehhanisme, tagama piisava seire ja usaldusväärse andmekogu pakendi-ja pakendijäätmete osas
- Riik peaks tagama ausa konkurentsi.
-Rahandusministeerium toob välja , et metoodika, mille alusel antakse aru EUROSTAT-le, hindab Eestis tekkivat plastijäätmete kogust umbes 1/3 võrra suuremaks ja sealt tulebki juurde veel umbes 12 miljoni suurune omavahendi (OV) kulu. Ning seda TVO- ga ühinenud ettevõtjad omaks ei tunnista . See tähendab, et „kusagil“ on mitte kohustusi täitavad PE. Ehk hinnangulisest selgub, et OV „maksuaugu suurus“ on ca 8 miljonit. Selgub veel, et ca 40% turule lastud kogu pakenditest ei ole isikustatud. Kas on freeriderid või mingil põhjusel ei laine neile ringlussevõtu kohustus?
Ennem kui üldse pakendite turule laskmise tasu aruteluga edasi minna, tuleks alustada OV „maksuaugust “ väljatulekuga.