Teabe levitamine tarneahelas väga ohtlike ainete kohta: uus SCIP andmebaas

Pexels

Jagame Keskkonnaministeeriumi poolt erialaliitudele saadetud infot muudatustest, mis puudutavad kõikvõimalike toodete, mis sisaldavad väga ohtlikke aineid (SVHC-aineid Reach määruse mõistes), tootjaid. Juhime tähelepanu, et väga ohtlikke aineid sisaldavatest toodetest uude SCIP andmebaasi teavitamise nõue 2021 aasta jaanuarist alates kohaldub küll toodete tootjatele, importijatele, levitajatele, kuid kemikaalimüüjate vastutus on samuti tagada, et vajalik info SVHC ainete sisalduse kohta tarneahelas allkasutajatele liiguks.

Informeerime, et Euroopa Kemikaaliamet korraldab 19. novembril 2020 veebiseminari, mis käsitleb uut andmebaasi - teave SIIN

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) on välja töötanud toodetes sisalduvate probleemsete ainete andmebaasi, kuhu toodete tarnijad peavad alates 5. jaanuarist 2021 sisestama teabe nende toodetes üle 0,1 massiprotsendi sisalduvate väga ohtlike ainete ehk SVHC–de (Substances of Very High Concern) kohta.

Andmebaasi SCIP (Substances of Concern In articles as such or in complex objects (Products)) teabe esitamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu jäätmedirektiivist, mis on hetkel Eesti jäätmeseadusesse ülevõtmisel. Andmebaas on vajalik, et toodetes leiduvad ohtlikud ained oleksid jälgitavad kogu toote elutsükli jooksul, sealhulgas jäätmeetapis. Toodeteks nimetatakse seejuures esemeid, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis. Selle kirjelduse järgi on tooted näiteks rõivad, põrandakatted, mööbel, toidunõud, kruvid, elektroonikaseadmed, ehted, ajalehed, plastpakendid jne.

Tarnijate all peetakse silmas Euroopa Liitu importijaid, Euroopa Liidu tootjaid, kokkumonteerijaid ja hulgimüüjaid (mitte jaemüüjaid, kes müüvad ainult otse tarbijatele). SVHC-sid ei ole hetkel keelatud toodetes kasutada, kuid edaspidi võidakse need keelata ja jäätmekäitlejatel on oluline teada, milliste toodete materjale mitte taaskasutusse võtta. See teadmine aitab jäätmekäitlejatel vähendada jäätmetele tehtavate laborikatsete arvu ja soodustab materjalide taaskasutusse võtmist.

Kuna tänapäeva infoajastul muutuvad inimesed järjest teadlikumaks ning eelistavad üha enam tervisele ja keskkonnale ohutumaid tooteid, siis saavad SCIP andmebaasist otsest kasu ka tarbijad. Järgmise aasta algusest on tarbijatel võimalik ise ECHA kodulehel vaadata, millised konkreetsed tooted sisaldavad SVHC-sid, ja teha sellest lähtuvalt toodete ostmisel teadlikumaid valikuid. Näiteks, kui tarbijal on valida kahe sarnase toote vahel, millest üks sisaldab SVHC-sid ja teine mitte, saab tarbija võimaluse eelistada väga ohtlikke aineid mitte sisaldavat toodet. Ka praegu on tarbijal õigus küsida  müüjalt, kas tooted sisaldavad SVHC-sid, kuid paljud ei ole sellisest võimalusest teadlikud ja vastamiseks ette nähtud 45 päeva on liiga pikk aeg. 

Praegu on SVHC-de nimekirjas 209 ainet, mis on kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised või põhjustavad endokriinsüsteemihäireid (molekulid suudavad matkida organismi enda biomolekule, põhjustades erinevaid hormoonsüsteemihäireid). Lisaks on SVHC-de hulgas ka väga püsivaid ja väga bioakumuleeruvaid ained, mis kuhjuvad keskkonnas ja toiduahelas. Kui tarbijad pääsevad SCIP andmebaasile kergesti ligi ja ostavad ohutumaid tooteid, motiveerib see tootjaid SVHC-de kasutamisest loobuma ja leidma ohutumaid alternatiive. Niimoodi toetavad tarbijad tervisele ja keskkonnale ohutumate toodete tootmist ja aitavad kaasa ohtlike ainete kasutamise ning tervise- ja keskkonnariskide vähendamisele.

Tarnijatel on praegu võimalus ECHA kodulehel tutvuda SCIP andmebaasi prototüübiga, mis kustutatakse septembri lõpus koos sinna sisestatud andmetega. Oktoobri lõpus avatakse päris SCIP andmebaas, kuhu teavitamine muutub kohustuslikuks tarnijatele, kelle tooted sisaldavad SVHC-sid üle 0,1 massiprotsendi. Kogusele piiranguid ei ole - andmebaasi teavitamise kohustus hakkab kehtima juba esimesest tootest, mis sisaldab SVHC-sid. Näiteks nutitelefon on kompleksne toode, mis koosneb muuhulgas korpusest, ekraanist, akust, mälukaardist, kõlarist, mikrofonist jms. Need nimetatud komponendid on kõik eraldi tooted ja väga ohtlike ainete sisaldus tuleb määrata igas tootes ehk komponendis eraldi. Kui üks nendest komponentidest sisaldab vähemalt ühte SVHC-d üle 0,1 massiprotsenti, tuleb selle komponendi ja ka nutitelefoni kohta esitada teave SCIP andmebaasi.

Lineaarne majandusmudel ei ole jätkusuutlik, sest see vajab pidevalt suurt kogust toormaterjali, kuid loodusvarad on paraku piiratud. Lisaks on sellel halb kõrvalmõju - kaasneb palju kasutuid jäätmeid. Maailm teeb pingutusi, et liikuda lineaarselt majandusmudelilt ringmajanduse suunas. See tähendab, et jäätmetest saadakse ümbertöötlemise käigus uued materjalid ehk jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Sellisel viisil saadud materjalid peavad olema sama kvaliteediga ja sama ohutud kui uuest toorainest toodetud materjalid: jäätmetest valmistatud toode ei tohi olla kehvem, vähem kvaliteetne ega põhjustada ohtu inimestele ja keskkonnale. Selleks, et ohtlikke aineid sisaldavatest jäätmetest ei toodetaks ohtlikke aineid sisaldavaid uusi tooteid, peavad jäätmekäitlejad teadma, millised tooted ohtlikke aineid sisaldavad. Seal tulebki jäätmekäitlejatele appi SCIP andmebaas.

Rohkem informatsiooni SCIP andmebaasi kohta leiab Terviseameti ja ECHA kodulehelt. Samuti saavad toodete tarnijad pöörduda Terviseameti ja ECHA poole SCIP andmebaasi puudutavate küsimustega.