Tööstus esitas seisukohad eelnõule: "Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirnormid"

29. juunil 2023 saatsime Kliimaministeeriumile Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Keemiatööstuse Liidu arvamuse kliimaministri määruse „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirnormid“ eelnõu kohta.

• Tegime ettepaneku jätta teatavad ained ja nende piirnormid määrusest välja.
• Palusime täiendada seletuskirjas mõjude analüüsi selles osas, kui palju hinnanguliselt suurenevad tööstus- ja tootmisettevõtete, vee-ettevõtete kui ka Keskkonnaameti kulud seoses ohtlike ainete voogude tõhusama kontrolliga ning laborite tulud.
• Palusime tuua seletuskirjas välja, milliste nimekirjas olevate ohtlike ainete puhul on Eestis asuvatel laboritel võimekus öelda, kas ja kui suures koguses sisaldab reovesi eelnõus väljatoodud nimekirjas olevaid ohtlikke aineid.
• Palusime selgitada, kas eelnõu kohaldub ka siis, kui sademevesi juhitakse lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni. Kui kohaldub, siis palusime muuta eelnõu sõnastust selliselt, et see nii ei oleks.

Seisukohtade terviktekst lisatud käesoleva artikli lõppu.

Taust:

Uue (1. juulil 2023 kehtima hakkava) ÜVVKSi § 36 lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nende ohtlike ainete nimekirja ja piirnormid, mida tohib ühiskanalisatsiooni juhtida. Sellega seoses edastati tööstusele kõnealuse määruse eelnõu ning küsiti arvamust. 

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kontsentratsioonid sõltuvad konkreetse piirkonna reoveepuhasti suurusest ja vooluhulkadest. Seega üleriigiliste piirnormide kehtestamisel on lähtutud eelkõige ohtliku aine ohtlikkusest, reoveepuhastite suurusest ja vooluhulkadest.

Määruse eelnõu arvestab ka võimalustega, kuidas oleks tehnoloogiliselt võimalik vähendada ohtlike ainete kontsentratsiooni nii reo- kui ka heitvees. Reovee piirnormide arvutusliku lähenemise alusena on kasutatud jaotuskoefitsiente, mis hindavad, kuidas ohtlikud ained reoveepuhastit läbivad. Kuigi paljud ohtlikud ained võivad akumuleeruda settes ning olla läbi selle veest eemaldatavad, ei ole tegemist ohtlike ainete sihipärase eemaldamisega. Seetõttu on ohtlike ainete piirnormide väljatöötamisel arvestatud ka tehnoloogiliste võimalustega, mis võimaldavad edukalt eemaldada ohtlikke aineid reoveest. Näiteks põlevkivitööstuse fenoolvee defenoleerimine, erinevate tööstussektorite mikrosaasteainete eemaldamiseks reoveest saab kasutada tõhustatud töötlemisprotsesse, sh membraanprotsesse nagu pöördosmoos ja nanofiltratsioon, aga ka süvaoksüdatsiooni protsessid, nagu osoonimine, fotokatalüüs ja Fentoni reaktsioon ja ioonvahetus, aga ka ultraviolettkiirguse ja adsorptsiooni rakendamine.

Määrus on kavandatud jõustuma 01.07.2023. Vastav jõustumiskuupäev on vajalik määrata, kuna määruse aluseks olev ÜVVKS jõustub 01.07.2023.

Kliimaministri määruse eelnõu „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirnormid“ koos seletuskirjaga lisatud.