Eesti kinnitas seisukohad ELi 2040. a kliimaeesmärgi osas - EKTL rõhutab vajadust realistlike ja teostatavate lahenduste järele

Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi detailide osas. Eesti on valmis toetama EL-i üleselt 90% kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki, eeldusel, et selle saavutamiseks on loodud vajalikud tingimused. Kliimapoliitika kujundamine järgnevateks kümnenditeks on jõudnud määravasse etappi, kus pannakse paika tuleviku suunda kujundavad aluspõhimõtted.

Eesti peab oluliseks, et seatavad sihid oleksid reaalselt saavutatavad ning tagaksid õiglaselt jagatud vastutuse kõikide liikmesriikide ja sektorite vahel. Riik toetab muuhulgas paindlikkusi sektorite vahel, tehnoloogiliste süsinikusidumise lahenduste arvestamist ning rahvusvaheliste heiteühikute kasutamist rangete reeglite ja läbipaistva arvestuse alusel.

Eesti Keemiatööstuse Liit toetab liikumist kliimaneutraalsuse suunas, kuid rõhutab, et eesmärkide seadmisel tuleb lähtuda Eesti tehnoloogilisest ja majanduslikust võimekusest. Liidu hinnangul on Euroopa Komisjoni ettepanek 90% heite vähendamiseks aastaks 2040 liialt ambitsioonikas ning selle rakendatavus ei ole praeguseks piisavalt analüütiliselt läbi töötatud.

EKTL toob välja, et selgete rakendusmehhanismide puudumine, ebapiisav investeerimiskindlus ning vajaliku taristu ja tehnoloogiate puudumine seavad Eesti tööstuse, eriti raskesti dekarboniseeritavad sektorid, keerulisse konkurentsiolukorda võrreldes kolmandate riikidega. Enne siduvate kohustuste võtmist peab toimuma põhjalik mõjuhinnang, mis käsitleb muu hulgas CO₂ sidumise tehnoloogiate teostatavust, nende mõju tarbijahindadele ja taastuvenergia kättesaadavust.

EKTL peab samuti oluliseks tööstusstrateegia senisest tugevamat seostamist kliimaeesmärkidega ning kutsub üles toetama tehnoloogilist neutraalsust, arendama vähese süsinikujäljega toodete turge ning arvestama LULUCF-sektori (Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) eesmärkide seadmisel Eesti metsarikkuse eripäradega.

Lisaks rõhutab liit vajadust tagada poliitikate sotsiaalne vastuvõetavus. Uuringute järgi on Eesti elanikkonna toetus ELi kliimaneutraalsuse eesmärkidele üks madalamaid kogu Euroopas, mis viitab vajadusele läbipaistvama ja ühiskonnale arusaadavama rohepoliitika järele.