Jätkusuutlikkust on sõltuvalt kontekstist ja eesmärkidest erineval moel defineeritud ja täpsustatud ning mõiste kohaldamisala jätkab laienemist ka tänapäeval. Üldistatult peetakse jätkusuutlikkuse raames silmas võimet säilida või kesta – kusjuures selle eesmärgi poole püüeldakse sihipärase arenguprotsessi kaudu, mis hõlmab endas inimeste elukvaliteedi tõstmist harmoonias loodusressursside ja keskkonna talumisvõimega.
Seega jätkusuutlikkus ei tähenda pelgalt keskkonnahoidu, vaid kätkeb endas selget majanduslikku, sotsiaalset ja viimasel ajal ka institutsionaalset mõõdet.
Jätkusuutlik areng on tasakaalustamise kunst, mis seab eesmärgiks leida tasakaal majanduskasvu, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning otsib võimalusi, mis tagaksid täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumise praegustele ja tulevastele põlvedele.
Hoolime ja Vastutame (Responsible Care)
Hoolime ja Vastutame on 1984.a. Kanadas tekkinud keemiatööstuse ülemaailmselt levinud algatus, kus ettevõtted on otsustanud keemiatööstuse liitude kaudu teha koostööd toodete ja tehnoloogiliste protsesside tervishoiu, ohutuse ja keskkonnakaitse alaste näitajate pidevaks parendamiseks nii, et ettevõtted saaksid anda oma panuse nii kohaliku piirkonna kui kogu ühiskonna säästvasse arengusse.
Eesti Keemiatööstuse Liit ühines Hoolime ja Vastutame algatusega 2002.a. augustikuus. Programmi läbiviimiseks on moodustatud juhtkomitee ja tänaseks on ühinenud 13 ettevõtet: Viru Keemia Grupp AS, NPM Silmet OÜ, Eastman Specialities OÜ, Tikkurila AS, AS Kemivesi, Algol Eesti OÜ, AS Orto, Bang & Bonsomer Eesti OÜ, Carpenter Engineered Foams OÜ, AS Chemi-Pharm, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Ingle AS ja Mayeri Industries AS.
Rohelepe
Euroopa rohelises kokkuleppes, mille komisjon esitas 11. detsembril 2019, seatakse eesmärgiks muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Euroopa kliimamäärusega sätestati siduvas õigusaktis ELi võetud kohustus saavutada kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Lisaks avaldas Euroopa Komisjon uue kemikaalistrateegia, mille peamisteks eesmärkideks on kaitsta tõhusamalt inimeste tervist ning liikuda mürgivaba keskkonna poole. Euroopa keemiatööstus toetab strateegias esile toodud eesmärke, kuid rõhutab ettevõtetele suunatud rahalise toetuse olulisust kemikaalitööstuse innovatsiooni edendamisel.
Kestlik keemiatööstus
EKTL ja meie liikmed on professionaalsed keemiatööstuse ettevõtted, kelle põhieesmärk on pikaajaline ja kohanemisvõimeline äritegevus, mis toodab stabiilset lisandväärtust. Selle raames püütakse tagada majanduskasvu, toodangu kvaliteeti ning töötajate ja klientide heaolu keskkonnateadliku planeerimise, piiratud ressursside säästliku ja innovatiivse kasutuse, uute tehnoloogiate rakendamise ning materjalide ringlussevõtu kaudu. Samal ajal on olulised ka toetav seadusandlus, investeerimiskeskkond ning avalikkuse teadlikkus ja hoiakud – nende kujundamisse püüab EKTL samuti oma pädevuse piires jõudumööda panustada.
Innovatsioon
Keemiatööstuses on põnev aeg ning nõudlus uute keemiatoodete järele üha suureneb. Kõigi tööstusharude vajadus vähendada kasvuhoonegaase ja muutuda ringmajanduslikuks nõuab juba lähitulevikus keemiaettevõtetelt tohutut innovatsioonilainet. Selle nõudluse täitmine tähendab, et innovatsioon on olulisem kui kunagi varem. Sellest johtuvalt on ka EKTL otsustanud senisest enam ja süstemaatilisemalt teadus-arenduse ja innovatsiooni valdkondadele tähelepanu pöörata. Ühe konkreetse meetmena oleme taotlenud ja saanud toetust EASi kaudu Liidule kaheks aastaks arendusnõuniku töökoha (0,5 koha ulatuses) loomiseks.