Keemiatööstusel on head eeldused suutmaks toime tulla jätkusuutlikkuse väljakutsetega, võttes arvesse selle sektori:
- Tõendatud kogemustepagasit innovatsioonivaldkonnas,
- sügavat integratsiooni tarne- ja väärtusahelates,
- ülemaailmset kohalolekut ja
- saavutusi ohutute ja keskkonnahoidlike tegutsemisviiside edendamisel Hoolime ja Vastutame ning Ettevõtte Sotsiaalse Vastutuse programmide rakendamise kaudu.
2012. aastal avaldas Euroopa keemiatööstus oma esimese jätkusuutlikkuse aruande, milles kirjeldati, et sektori visiooniks on võtta võtmeroll tagamaks, et 2050. aastaks üle 9 miljardi inimese elab hästi meie planeedi olemasolevate ressursside raames.
Kokkuvõttes on jätkusuutlikkus n.ö katuskontseptsioon, mille poole püüdleme igas tegevuses – lähemalt ja otseselt on sellega seotud ringmajanduse põhimõtted, energia- ja ressursitõhususe meetmed ning hoolime ja vastutame (aga ka CSR) programmide rakendamine. Kaudselt puutuvad aga asjasse kõik peamised tegevusvaldkonnad: töötajate ohutus ja tervishoid, kemikaali- ja tooteohutus; protsessiohutus; keskkonnakaitse; logistika; teadusarendus ja innovatsioon; majandus ja konkurentsivõime, suhted ja koostöö avalikkuse ja pädevate asutustega jne
Keemiatööstusel lasub väga suur vastutus, sest ühiskond ootab üha keskkonnasõbralikemaid ja tervislikumaid tooteid, materjale, protsesse ja lahendusi ning seejuures pole lubatud teha kompromisse toodete kvaliteedi ega inimeste tervise, ohutuse ja elustiili arvelt. Selle saavutamiseks vajab keemiatööstus haritud tööjõudu, toetavat majandus- ning stabiilset õigusruumi.
"Eesti keemiatööstuse üleminekutee 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks"
Keemiatööstus Euroopa Liidus on läbimas ajaloo suurimat ümberkujunemist. Roheline Kokkulepe seab Euroopa keemiatööstusele eesmärgi muutumiseks kliimaneutraalseks, ringmajanduslikuks ja digitaalseks ning tootma järjest ohutumaid kemikaale. Lähima 30 aasta jooksul muutub olulisel määral see millest me toodame, kuidas me toodame ja mida me toodame. Selline enneolematu väljakutse nõuab tohutul hulgal investeeringuid ning samapalju eeltingimusi selliste investeeringute teostamiseks – investeerimiskindlust pakkuvat maksu- ja regulatiivset keskkonda, tehnoloogia arengut, konkurentsivõimelise hinnaga taastuvat energiat, lahendusi süsiniku püüdmisele ja ladustamisele ning bürokraatiavaba asjaajamist.
Kuidas siis keemiatööstus saab saavutada püstitatud kliimaeesmärke 2030, 2040, 2050? Eelkõige nõuab see ettevõtjate ja riigi ühist analüüsi keemiatööstuse hetkeolukorrast ning sellest, milliseid tegevusi, tingimusi ja ressursse ülemineku elluviimine nõuab. Väga hea aluse annab selleks Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu CEFIC ja Euroopa Komisjon ELi keemiatööstuse üleminekutee 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks.
„Eesti keemiatööstuse üleminekutee 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks“ on Eesti Keemiatööstuse Liidu algatusel kokku pandud dokument, mis kaardistab Eesti keemiatööstuse hetkeolukorra, tuvastab puuduvad tingimused 2050. aasta eesmärkide täitmiseks ja viseerib meetmed, millega Eesti keemiatööstuse topelt-kaksikülemineku protsessi kiirendada. Üleminekutee võimaldab Liidul ja sektori ettevõtetel tuvastada puuduvad tingimused seatud eesmärkide saavutamiseks, aitab suhelda riigi ametiasutustega ning tõsta üleüldist teadlikkust keemiasektori ülemineku väljakutsetest. Samuti on üleminekutee esimene samm ja alus täpse üleminekustrateegia ja tegevuskava koostamiseks.
Eesti keemiatööstuse üleminekutee koostamisel võeti aluseks CEFIC üleminekutee mudel, teostati dokumendianalüüs, viidi läbi intervjuud Eesti keemiatööstuse ettevõtjate, teadus- ja arendusasutuste ning ministeeriumite esindajatega ja korraldati tööseminarid poliitikakujundajate ja ettevõtjatega.
Loe dokumenti SIIN.
