Sündmus

Jäätmereformi ümarlaud pakendijäätmete ja pakendiaktsiisi teemal

Pexels

Jäätmereformi eelnõu on valmimas ja sellega seoses soovis taristuminister 20.09.24 huvigruppidega arutada mõningaid lahtisi küsimusi. Reformi üheks eesmärgiks on jäätmete tekkekohal liigiti kogumise edendamine, mille tulemusel paraneb jäätmete ringlussevõtt Eestis. Kliimaministeeriumi hinnangul peab jäätmete tekkekohal liigiti kogumine olema inimestele mugav ja kättesaadav ning hinnastatud vastavalt turuosaliste kohustustele. EKTLi ja teiste tööstuse erialaliitude mure on, et kohustusi tõlgendatakse meelevaldselt ja valikuliselt - laiendatud tootjavastutus nõuab küll pakendiettevõtetelt tasumist oma jäätmete eest ning sihtarvude täitmist, aga ühtlasi näeb ette, et vajalikud lahendused saavad pakendiettevõtted oma organisatsioonide kaudu ise kokku leppida ja need meetmed peavad olema kulutõhusad. Lisaks ei maini laiendatud tootjavastutus ühsikindiviidi mugavust. Nendest aspektidest püüab ministeerium kahjuks mööda vaadata. 

Hetkel kehtiv pakendiseadus ütleb, et pakendiettevõtete kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud kulutõhusate jäätmekäitlusteenuste osutamiseks. Kulud määratakse asjaomaste osalejate vahel kindlaks läbipaistval viisil. EKTLi hinnangul on pakendiettevõtete näol selgelt tegemist oluliste asjaomaste osalejatega ning seetõttu ei saa kulusid kindlaks määrata nende seisukohti arvestamata. 

Täpsemalt soovis Kliimaministeerium arutada:

  • Jäätmete tekkekohalt kogumine kohalikus omavalitsuses -  jäätmekonteinerite arv majapidamises tulevikus (biojäätmed, paberi- ja papijäätmed (sh samast materjalist pakendid), metall- ja plastpakendid, klaaspakend ja segaolmejäätmed);
  • Kulude jaotumine KOV-i, TKO ja elanike vahel;
  • Pakendiaktsiis.

Jäätmereformi materjalidega on võimalik tutvuda siin: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/jaatmed/jaatmereform.

EKTL on jätkuvalt vastu pakendiaktsiisi (ehk pakendite turule laskmise tasu) kehtestamisele ning pakendijäätmete tekkekohalt kogumisele viisil, kus kulutõhususe ja läbipaistvuse printsiipe ignoreeritakse.