Muutmisel on määrus erinevate vete suublasse juhtimise kohta
Kliimaministeerium on muutmas määrust, millega kehtestatakse nõuded reovee puhastamisele ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimisele.
Eelnõukohase määrusega uuendatakse põhiliselt suublasse juhitava heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtusi. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada veekeskkonnale ohtlike ainete nimekiri, sealhulgas ained, mida peetakse konkreetse riigi veekeskkonna kaitse seisukohast oluliseks (nn vesikonnaspetsiifilised saasteained), koos vastavate keskkonnakvaliteedi piirväärtustega. 2019. a alustati nende ainete ajakohastamise uuringuga, mis valmis 31. augustiks 2020.
Ohtlike ainete nimekirja puhul on antud konkreetsed piirväärtused pinnaveekogumitele ning vastavad piirväärtused on koostatud, võttes arvesse ainete liikuvust, ökotoksikoloogiliste testide tulemusi ning üldist keskkonnafooni. Need piirväärtused kehtestati pinnaveekogumitele, kuid pinnaveekogumite suurimaks ohtlike ainete heiteallikaks on reoveepuhastite heitvesi. Seetõttu on vaja ajakohastada ka ohtlike ainete piirväärtused heit- ja sademeveele (eelkõige vee-ettevõtetele ja tööstusettevõtetele, kes juhivad heit- ja sademevee otse suublasse) ja ühiskanalisatsiooni juhitavale veele (eelkõige tööstusettevõtetele, kes juhivad vee ühiskanalisatsiooni).
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused, lähtudes pinnaveekogumites reguleeritud ohtlike ainete nimekirjast ja vastavatest keskkonna kvaliteedi piirväärtustest, uuendati kliimaministri 11.12.2023 määruses nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“2 (edaspidi määrus nr 80). Nii keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusveesuublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) kui ka määrus nr 80 sõltuvad mõlemad asulareovee puhastite puhastusvõimalustest ning peaksid koostöös tagama veekeskkonna ja seekaudu ka inimeste tervise ohutuse, ent praegu puudub neil omavaheline kooskõla. Eelnõukohase määrusega ühtlustatakse ja ajakohastatakse ohtlike ainete nimekiri ning viiakse piirväärtused omavahel kooskõlla.
Peamised mõjud on ettevõtetele valdavalt positiivsed
Määrusega on kavandatud võtta loa andjalt kaalutlusõigus nõuda tööstusheite seaduse alusel parimat võimalikku tehnikat rakendavalt ettevõttelt ohtlike ainete piirväärtuste ületamisel tegevuskava projekti koostamist ning sotsiaal-majanduslike põhjuste tõendamist. Arvestades, et tööstusheite seaduse kohaselt on parim võimalik tehnika tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase, et vältida või vähendada heidet (sh ohtlike ainete heidet), siis saab eeldada, et seda rakendades on tagatud vähemalt kõrge keskkonnakaitse tase.
Määrus vähendab mõningast ebavõrdsust loa omajate/taotlejate vahel näiteks ka seetõttu, et edaspidi on kõikidel ohtlikel ainetel konkreetne numbriline piirväärtus, mistõttu sama piirväärtus kohaldub kõigile (kaob ära labori analüüsitäpsuse mõju piirväärtusele).
Ohtlike ainete piirväärtuste muutmise, ennekõike tsingi piirväärtuse tõusu tõttu võivad mõnevõrra väheneda ohtlike ainete eest makstavad vee saastetasud.
Arvestades, et piirväärtused valdavalt suurenevad (ehk olukord muutub loa omajale soodsamas suunas), veesaastetasud deklareeritakse kvartalis viimase loa versiooni alusel ning mõju on ainult ohtliku aine piirväärtuse ületamisel (põhiliselt sademevee väljalaskude puhul), siis on kokkuvõttes mõju saastetasudele ka väike.