TA ja innovatsiooni tulemuslikkusest EL-is
Avaldatud on kaks olulist aruannet, mis kajastavad teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni tulemuslikkust Euroopa Liidus.
Komisjon avaldas 27. juunil teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusaruande (SRIP 2024). Viimase kahe aastakümne jooksul on suurenenud ELi investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, mis on aidanud kaasa ELi konkurentsivõimele eelkõige keskkonnahoidliku tehnoloogia valdkonnas ja ELi teadusuuringute üldisele kõrgele kvaliteedile.
Aruandes tuuakse esile ka kolm peamist ELi teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud probleemi:
- Alakasutatud teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemid
- Püsiv teadusuuringute ja innovatsiooni lõhe
- Tehnoloogiline lõhe võrreldes maailma teiste piirkondadega
ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuse aruandest leiab nende valdkondade tugevad ja nõrgad küljed. Samuti saab ülevaate riikide lõikes, näiteks, kuidas Eestil võrreldes teiste riikidega läheb.
Juuni alguses avaldas JRC aruande: "Riikide innovatsiooni tulemuslikkuse jälgimine: 2023. aasta innovatsiooniväljundinäitaja"
Selles aruandes esitatakse 2023. aasta tulemused innovatsiooniväljundinäitaja (IOI - innovation output indicator) kohta. Euroopa Komisjon avaldab alates 2013. aastast koondnäitaja, mis pakub väljundikeskset innovatsiooni tulemuslikkuse mõõdikut riigi ja ELi tasandil. IOI mõõdab riikide suutlikkust innovatsioonist majanduslikku kasu saada, jälgides, mil määral uuenduslikud ideed turule jõuavad, teadmistemahukaid töökohti loovad ja riigi tehnoloogilist suutlikkust suurendavad.
Aruandes esitatakse koondindeksi ja selle aluseks olevate näitajate viimased arvud 46 riigi, sealhulgas Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide ning valitud EFTA, OECD ja tärkava majandusega riikide kohta. IOI andmetel on EL-is parimad Rootsi ja Saksamaa ning neile järgnevad Soome ja Iirimaa. Saksamaa edestab oma teadmusmahuka töötleva tööstuse ekspordi kodumaise lisandväärtuse poolest teisi EL riike, samas kui Rootsi on IP rakenduste osas väga tugev. Seevastu Rumeenia, Läti ja Poola on ELi riikidest madalaimate tulemustega. EL juhib ühtse blokina Uus-Meremaa, Austraalia, Hiina ja Brasiilia ees, kuid jääb siiski maha oma peamistest konkurentidest, sealhulgas Ameerika Ühendriikidest, Lõuna-Koreast ja Jaapanist.
Aruanne sisaldab innovatsiooni väljundi näitaja osas viimase kümnendi muutuste analüüsi. Selle eesmärk on tuvastada riigid, mis määratlevad innovatsiooni väljundvõimaluste maksimaalset taset; majandused, mis on seda taset aja jooksul tõstnud, ning riigid, mis on viimase kümnendi jooksul saavutanud suuri edusamme oma innovatsiooniväljundites. Need leiud võivad aidata tuvastada edukat innovatsioonipoliitikat ja osutada näidetele, mida tuleks võtta kehvemate riikide puhul kasutusele.